Kreeta – romantika ja looduslik ilu
Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km² ja rannajoone pikkus on 1046 km. Saar on pikliku kujuga, pikkuseks idast läände on 260 km. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Heraklion, mis jagab saare justkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külades.. 

Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost. Kreetaga on seotud paljud Vana- Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et tihti ei olegi võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa - Zeusi - sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.
Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikeselised. Kreeka suurimal saarel on meile pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Vaatamisväärsused

Heraklion
Kreeta pealinn Heraklion on suuruselt viies linn Kreekas. Iidse Minose tsivilisatsiooni hõngu säilitanud Heraklion on kaunis sadamalinn, mille kaide ääres seisavad ankrus nii moodsad parvlaevad kui kaluripaadid. Heraklion koosneb kahest osast: tänapäevaste poodide, parkide ja rohkete haljasaladega uuslinnast ning veneetsia purskkaevude (tuntuim Morozini lõvi purskkaev, ehitatud 1626 a.), turgude, vanaaegsete ja ka nüüdisaegsete ilusate tänavakestega vanalinnast. Linna väljakutel pakub silmailu lopsakas rohelus. Heraklioni südames, Vabaduse platsil asuvas arheoloogiamuuseumis on palju avastamistväärt: Knossose palee originaalfreskod, palju ainulaadseid ülemaailmse tähtsusega arheoloogialeide neoliitikumist Rooma impeeriumi epohhini. Lisaks võib muuseumist kõikide teiste huvitavate eksponaatide seast leida ka kaks El Greco maali.

Knossose palee
Kõigest 5 km kaugusel Heraklioni kesklinnast on muistse linna Knossose varemed. Knossos oli 4000 aasta eest tekkinud ja kogu Euroopa tsivilisatsiooni hälliks saanud Minose riigi pealinn. Rahval on kombeks naljatada, et kui üritate Kreetalt lahkuda Knossose paleed nägemata, ei lasta teid lihtsalt riigist välja. Praegusel ajal on Knossos enimkülastatav paik Kreetal. Kunagi oli oma ülesehituselt labürindikujulisel paleel koguni viis korrust ja ligikaudu 1400 freskodega kaunistatud ruumi. Legendi järgi elanud just siin mütoloogiline olend, poolinimene-poolhärg Minotauros. Selleks, et külastajad saaksid ettekujutuse, milline palee välja nägi, on ehitise avastaja arheoloog Arthur Evans hoone osaliselt rekonstrueerinud.

Gramvousa ja Bala laguun
Gramvousas paiknev Bala laguun on üks kauneimaid laguune Kreetal. Öeldakse, et siin on meri vikerkaarevärvi. Gramvousa on saar, kus asub vana veneetsia kindlus. Tänapäeval on kindlus maha jäetud, ent sinna saab siiski mööda treppe üles ronida. Siin tasub kindlasti ujuda taevalikult kristallselge veega Bali laguunis. Prints Charles ja printsess Diana valisid just selle koha oma mesinädalate veetmiseks.

Phaistos
~ 60 km kaugusel Heraklionist asub arheoloogiliselt tähtsuselt teisel kohal olev Kreeta linn Phaistos. See linn oli Minose riigi oluline kaubandus- ja usukeskus. Phaistose paleeansambel on suurepärane näide Minose tsivilisatsiooni arhitektuurist, paljude arvates on see isegi silmapaistvam kui Knossose palee. Sellest paigast on arheoloogid leidnud Phaistose ketta – tänapäeva kalendri algkuju. Siinkandis reisides tasub läbi põigata Zarose mägikülast ja suursuguse akropoliga Rooma impeeriumi aja õitsvast pealinnast Gortynist.

Spinalonga saar
Elounda lahesopis asub Spinalonga saar, kuhu käivad Kreeta kirderannikult väikesed laevad. Spinalonga saare kindlus on üks tähtsamaid Kreeta ajaloo mälestisi. Kindlus oli ehitatud muistse Olouse (praeguse Elounda) kaitseks vaenlaste eest. Saratseenide ajal varjusid siin kristlased tagakiusajate eest. Vanasti ei tohtinud pidalitõbised linnades elada – neid peeti räpasteks ja patusteks ning saadeti seepärast kaugele. ~ 1955. aastani oli sellel saarel Euroopa viimane leeprahaigete koloonia.

Samaaria mäekuru
Kreeta mägede kogu ilu endasse ammutamiseks tuleb külastada Euroopa üht pikimat mäekuru. Ehkki jalgsimatk mööda kanjonit kestab viis tundi, ei muutu teekond sugugi koormavaks, kuna rännakul avaneb üksteise järel rida unustamatuid vaated. Samaaria tekkis ~ 14 miljonit aastat tagasi, kui mägijõgi uuristas omale tee läbi kaljude. Nõnda sündis ligikaudu 16 km pikkune kanjon, mis on kohati 2,5 m lai. Saate nautida küpressimetsade ilu, kõndida läbi kuivanud jõesängi, kosutada end puhta mägiallikaveega ja laskuda mööda kivirada alla mereranda. Samaaria mäekuru ala on looduskaitse all ning siin kasvab ligikaudu 450 eri liiki taimi ja elab hulgaliselt haruldasi loomi. Mäekuru saab külastada 01 maist 31 oktoobrini.

Matala
Kreeta saarel reisides tuleks kindlasti külastada Matala küla. See on üpris pisike (250–300 meetrit lai), ent äärmiselt huvitav asum. Matala paistab eemalt justkui aukudega juust – siinsetes kaljustes liivakivijärsakutes on suurel hulgal mustendavaid urgusid. Muistsetel aegadel (I–II saj) maeti siia rooma sõdurid. 1960ndatel aastatel oli see paik populaarne terve maailma hipide seas. Rand küla lähedal on üsna lai ja liivane. Seal on mõnus istuda ning jälgida külaelu. Väikesed tänavad viivad mereni, mille lainetel kiiguvad paadid.

Elafonisi
On veel üks imepärase iluga rand, mis asub saare lääneosas. Vesi on seal nii madal, et sellele ainulaadsele saarele on võimalik jala minna. Elafonisi lähedal on Chrisoskalitissase (kuldse trepi) klooster. Öeldakse, et see, kes leiab sealt kuldse trepiastme, kuulutatakse pühakuks.