Montenegro

Hinnad al.

409€

reisija kohta

Montenegro otsereisid toimuvad taas suve- ja sügishooajal 2020.

Ühenädalased reisid väljuvad reedeti ajavahemikus 29.05-26.06.2020 (viimane väljalend Tallinnast Tivatisse 26.06.2019) ja 14.08-04.09.2020 (viimane väljalend Tallinnast Tivatisse 04.09.2019).
Lennud: Lennufirma Smartlynx, lennuaeg u 3 tundi 
Lennujaamatransfeerid: Tivati lennujaamast Budva hotellidesse u 30 min (21 km), Becici hotellidesse u 40 min (25 km) ning Petrovaci hotellidesse u 55 min (38 km)

Hind alates 409€ reisijale kaheses toas.

Montenegro – mägedest ümbritsetud looduslik ja ajalooline aare
Tihti Vahemere pärliks nimetatav Montenegro on üks Euroopa vanimaid riike ja samas ka väga noor riik, mis kuulutas iseseisvuse välja alles 2006. aastal. Asudes Euroopa ja Aasia vahel Balkani poolsaarel, meelitab riik imelise looduse, Aadria merre laskuvate mäenõlvade, rikka ajaloolise pärandi ja külalislahkusega. Siin on palju Aadria mere poolt uhutud randu, mis sarnanevad Horvaatiat ümbritsevate randadega, teravad mäetipud nagu Šveitsis, ning kanjonid, mis meenutavad Coloradot. Ajaloolistes lossides on tunda Veneetsia hingust ja linnad on vanad nagu Kreekas. Kõik see põimub kokku Montenegro ainulaadseks looduslikuks ja ajalooliseks varamuks, mis mahub selle väikese, Eestist kolm korda väiksema riigi territooriumile.

Montenegro loodus on muljetavaldav ja rikas – see on mägine ja metsane maa. Siin on viis rahvusparki, millest kõige populaarsem asub riigi suurima, Shkodëri järve ääres. Aadria mere poolt uhutud 294 km pikkusele rannaribale on rajatud 117 suurepärast supelranda. Neist kõige pikem, Ulcinj’i kuurordi rand on 13 km pikkune. Merest eemal kõrgub Dinaari mäestik. Kõrgeimaks tipuks on Zla Kolata, mis asub Montenegro ja Albaania piiril ja on 2534 m kõrgune. Pealinn Podgorica asub sisemaal, merest eemal. See on Montenegro tähtsaim tööstuslinn, kus asub ka rahvusvaheline lennuväli. Riigi teine lennuväli asub merele lähemal asuvas Tivati kuurordis. Mägisel ja metsastunud alal on vähe võimalusi põllumajanduse arenguks, seepärast on riigi majanduses tähtis osa tööstusel ja turismil. Turistid armastavad kõige enam Aadria mere ning Kotori lahe äärseid linnu. Kotori lahte, mis on üks Aadria mere rannikust kõige kaugemale ulatuvaid lahtesid, nimetatakse vahel ka Euroopa kõige lõunapoolsemaks fjordiks. Sätendavast veest tõusvad mäed tunduvad romantilistena ja isegi veidi dramaatilistena. Imelised vaated avanevad Montenegro linnades ka õhtuti, kui tänavatel süttivad laternad ja algab aktiivne ööelu. Pikk ja muutlik ajalugu jättis rikkaliku pärandi: iidsed puud, rikkad vanad linnad, templid ja kirikud, lossid ja suursugused hooned, mis meenutavad riigi üht või teist ajajärku. Ajalugu on lahutamatult seotud naaberriikidega, seetõttu ei ole vaja imestada, et mõne Montenegro kuurordi kohta võib kuulda võrdlust „väike Dubrovnik“. Selle Horvaatia ajaloolise naaberlinnaga võrreldakse sageli Kotori ja Budvat. Montenegros on säilinud mitte ainult palju ajaloolisi mälestusmärke, vaid ka omad kombed ja kultuur – kohalikud on eriti kuulsad külalislahkuse poolest. Maa rahvuskööki on mõjutanud kogu piirkonna kultuur, kuid samas on see ka väga omapärane. Maitske kacamak’i – pehmeid ja toitvaid kakke, mida serveeritakse juustu ja hapupiimaga, suitsusinki pršut või piimas keedetud Montenegro talleliha. Siit leiate palju kalu, mereande, toitvaid roogasid lamba- ja sealihast ning laia valiku juustusorte. Riigis on populaarsed kohalik vein, õlu ja muidugi ka kogu piirkonnas levinud rakia. Hinnad Montenegros on võrreldes Euroopa hindadega tõepoolest taskukohased ja valuutaks on euro. Montenegro pakub turistidele meelelahutust aastaringselt. Riigiga tutvumiseks on parim aeg mais, juunis ja septembris või oktoobris, kui on palju päikest ja õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tõsi küll, sellel perioodil võib esineda ka vihmaseid päevi. Kõige rohkem puhkajaid külastab riiki puhkuste kõrghooajal juulis ja augustis. Sellel ajal on Montenegros kuiv, temperatuur saavutab päeval 30°C ja enam, sellepärast sobib ilm ideaalselt Aadria mere supelrandades puhkamiseks. Kuid matkaradadel jalutada ja linnu avastada soovitatakse sellel ajal ainult hommikuti, kui õhk pole veel liialt kuum ja õhtuti, kui palavus taandub. Talvel on enamik rannakohvikutest suletud ning siis ootavad mäed suusaspordi harrastajaid. Päike paistab Montenegros 240 päeval aastas. Suplemiseks on meri soe 180 päeval aastas. Vee keskmine temperatuur suvel sarnaneb õhutemperatuuriga ja saavutab ligi 27°C. Kuna Montenegro on väike riik, siis on igast kuurordist mugav sõita naaberlinnadesse ja rahvusparke külastada. Mugav on isegi mõneks päevaks naaberriiki Horvaatiasse reisida. Teisalt, vaevalt tahakski kaugemale reisida, olles võlutud mägede ja mere kütkestavast ilust

Üldinfo

Sihtkoha eelised:

-Lopsakas loodus ja heatasemelised rannad
-Mõnusa atmosfääriga Budva vanalinn ning pisikesed linnahotellid
-Becici kaunis rand ning heatasemelised hotellikompleksid
-Mitmekülgne ning küllalt soodsa hinnatasemega restoranivalik
-Kesksuvel on noortele palju õhtust meelelahutust

Faktid
Pindala – 14 026 m2
Rahvaarv – 622 400 (2015) 
Pealinn – Podgorica
Valuuta – euro
Keel – Montenegro keel
Religioon – valdav enamus rahvastikust on õigeusklikud ning moslemeid on ligi 20 %
 
Noppeid ajaloost
Montenegro ajalugu ulatub IV sajandisse eKr. Montenegros elasid illüürlaste hõimud, kes vallutati I sajandil roomlaste poolt. Hiljem asusid erinevatel perioodidel riigi territooriumile elama slaavlased ja XV sajandi lõpus sai see Osmani impeeriumi osaks.
See maa on läbi teinud ka mitmeid omariikluse perioode: XI sajandil oli siin keskaegne Dukljani kuningriik, XIV-XV sajanditel Zeta Vürstkond, alates 1878. aastast Montenegro Vürstkond ja aastatel 1910-1916 Montenegro kuningriik.
1918. aastal liideti Montenegro Serbiaga ja pärast Teist Maailmasõda kuulus riik 45 aastat Jugoslaavia Föderatsiooni koosseisu.
1991. aastal algas Balkani poolsaarel kodusõda, riik oli veel mõnda aega liidetud Serbiaga ja alles 2006. aasta 3. juunil kuulutas Montenegro välja iseseisvuse.
      
Rahvusköök
Kacamak (polenta) – pehme ja toitev tatra-, odra- või maisijahust kakk, mida serveeritakse juustu ja hapupiimaga. See roog on iseloomulik Balkani riikidele ja Türgile. Montenegros pakutakse seda pea igas rahvusrestoranis, rooga valmistatakse ka kartuliga.
Cicvara – ahjus jahuga küpsetatud noore lehma (kajmak) piim. See on väga toitev roog. Kuigi selle valmistamine ei tundu eriti põnev, maitseb see väga hästi. Serveeritakse keedukartuli või hapupiimaga.
Japraci – roog, mis meenutab kapsarulle. Selle valmistamiseks kasutatakse kohaliku juurvilja rastan lehti, liha, riisi ja mitmesuguseid maitseaineid. Teistes Balkani poolsaare riikides pakutakse veelgi mitmekesisemaid japrac’i variante, näiteks pipraga, guljašiga, pilafiga jm.
Montenegro talleliha piimas – liha keedetakse piimas koos maitseainete ja kartuliga. Montenegro põhjapoolses osas peetakse seda väga tähtsaks roaks, mida valmistatakse erilisteks puhkudeks.
Podgorica Popeci – juustuga või sinkidega kajmak või pršuto pikitud vasikapraad, mida pärast hautamist praetakse veel õlis. Selline toiduvalmistamine võimaldab nautida roa krõbedat koorikut ja pehmet sisu.
      
Majutusinfo
Kõige populaarsemad Montenegro kuurordid arenevad viimastel aastatel kiiresti: ehitatakse uusi hotelle, renoveeritakse vanu komplekse ning parandatakse kuurortide infrastruktuuri. Riigi majutusasutused on jaotatud kategooriatesse vastavalt tärnide arvule, sagedamini kohtab siin kolme- ja neljatärnilisi hotelle. Rohkemate tärnidega hotellid on tavaliselt uued või renoveeritud ning asuvad merele lähemal. Kahe- ja kolmetärnilised hotellid asuvad rannast kaugemal ning on tavaliselt väiksemad, aegunud interjööriga ehitised. Mõnel hotellil, eriti kesklinnas, on väike territoorium või puudub see üldse ning samuti pole neis väli- või sisebasseine. Enamik Montenegro majutusasutustest pakuvad hommikusööki või hommiku- ja õhtusööki. Paljudes hotellides ei kehti „kõik hinnas“ süsteem. Kõikides riigi majutusasutustes pakutakse Euroopa standarditele vastavaid teenuseid. Populaarne on ka majutus privaatsetes apartementides, mida klassifitseeritakse samuti tärnide arvu järgi. Montenegro rannad on avalikud ja tasuta sissepääsuga. Randades on võimalik lisatasu eest rentida lamamistoole ja päikesevarjusid. Mõned rannikuäärsed hotellid omavad rannaala, mida saavad kasutada ainult selle hotelli külastajad, lamamistoole ja päikesevarjusid pakutakse seal tihti lisatasuta.  
      
Hea teada
Tööaeg. Montenegros on tavaliseks tööajaks kell 09:00-21:00. Toidu- ja tööstuskaupade kauplused on avatud 06:00-21:00. Postkontorid ja pangad teenindavad kliente ajavahemikul 08:00-20:00. Tõsi küll, suviti töötavad turistide poolt enim külastatud kohtades mõned kauplused kuni keskööni ning  kauem töötavad ka pangad.


Jootraha. Tasu teenindamise eest ei ole hotellides ja restoranides arvele lisatud. Seetõttu on 10% suurune jootraha tänuks hea teeninduse eest Montenegro teenindavale personalile. Väikepoodides arvestatakse sellega, et peenrahas tagasi antava raha jätab ostja müüjale.


Transport. Montenegro on väike riik, mistõttu on seal viibides lihtne sõita erinevatesse linnadesse ja kuurortidesse. Selleks sobivad regulaarselt liikuvad bussid, mis ühendavad omavahel riigi kõiki peamisi punkte. Samuti on siin palju autorendi pakkumisi. Kuid seoses kohaliku liikluskultuuriga soovitame hästi järele mõelda, kas soovite ise autot juhtida. Lõbusaks vahelduseks võiksid olla ka rongid, kuid see transpordivõrk on Montenegros suhteliselt vähe arenenud.

 

Hoiatused. Vaatamata sellele, et Montenegrot loetakse väga sõbralikuks ja ohutuks riigiks, on Kotoris, Budvas või Sveti-Stefanis palju kerjuseid ja taskuvargaid, sellepärast tuleb asjadel rahvarohketes kohtades eriti hoolikalt silm peal hoida.
 

Suveniirid. Parimaks suveniiriks Montenegrost on kohalik toit: juust, oliiviõli ja traditsiooniline vein, samuti on ka kohalike käsitöömeistrite looming suurepäraseks kingiks kodustele ja sõpradele.
      
Tunnetage Montenegrot
Montenegros valitseb suursugune loodus, parim viis selle nautimiseks on minna matkama, külastada rahvusparke ja rännata rohelistel rannikutel.
Montenegro rahvusköök on segu lähiriikide roogadest, kuid maa on selle üle uhke. 2014. aastal võeti vastu otsus lüüa kiirtoiduhiiglase McDonalds’i nina ees uks täielikult kinni. Siin viibides tasub maitsta kohalikku toitu.
Riigis, mis on kolm korda väiksem kui Eesti, on 117 supelranda, mida paitab soe Aadria meri. Suplemisele ja veespordile tasub puhkuse jooksul palju aega pühendada. 
Montenegro ajalugu on pikk ja mitmepalgeline – selle kohta annab tunnistust rikkalik ajaloopärand, iidne arhitektuur ja linnad, kus võib end tunda nagu oleksite minevikus.

Montenegro – mägedest ümbritsetud looduslik ja ajalooline aare

Tihti Vahemere pärliks nimetatav Montenegro on üks Euroopa vanimaid riike ja samas ka väga noor riik, mis kuulutas iseseisvuse välja alles 2006. aastal. Asudes Euroopa ja Aasia vahel Balkani poolsaarel, meelitab riik imelise looduse, Aadria merre laskuvate mäenõlvade, rikka ajaloolise pärandi ja külalislahkusega. Siin on palju Aadria mere poolt uhutud randu, mis sarnanevad Horvaatiat ümbritsevate randadega, teravad mäetipud nagu Šveitsis, ning Coloradot meenutavad kanjonid. Ajaloolistes lossides on tunda Veneetsia hingust ja linnad on vanad nagu Kreekas. Kõik see põimub kokku Montenegro ainulaadseks looduslikuks ja ajalooliseks varamuks, mis mahub selle väikese, Eestist kolm korda väiksema riigi territooriumile.
Montenegro loodus on muljetavaldav ja rikas – see on mägine ja metsane maa. Siin on viis rahvusparki, millest kõige populaarsem asub riigi suurima, Shkodëri järve ääres. Aadria mere poolt uhutud 294 km pikkusele rannaribale on rajatud 117 suurepärast supelranda. Neist kõige pikem, Ulcinj’i kuurordi rand on 13 km pikkune. Merest eemal kõrgub Dinaari mäestik. Kõrgeimaks tipuks on Zla Kolata, mis asub Montenegro ja Albaania piiril ja on 2534 m kõrgune.
Pealinn Podgorica asub sisemaal, merest eemal. See on Montenegro tähtsaim tööstuslinn, kus asub ka rahvusvaheline lennuväli. Riigi teine lennuväli asub merele lähemal asuvas Tivati kuurordis. Mägisel ja metsastunud alal on vähe võimalusi põllumajanduse arenguks, seepärast on riigi majanduses tähtis osa tööstusel ja turismil. Turistid armastavad kõige enam Aadria mere ning Kotori lahe äärseid linnu. Kotori lahte, mis on üks Aadria mere rannikust kõige kaugemale ulatuvaid lahtesid, nimetatakse vahel ka Euroopa kõige lõunapoolsemaks fjordiks.  Sätendavast veest tõusvad mäed tunduvad romantilistena ja isegi veidi dramaatilistena. Imelised vaated avanevad Montenegro linnades ka õhtuti, kui tänavatel süttivad laternad ja algab aktiivne ööelu.
Pikk ja muutlik ajalugu jättis rikkaliku pärandi: iidsed puud, rikkad vanad linnad, templid ja kirikud, lossid ja suursugused hooned, mis meenutavad riigi üht või teist ajajärku. Ajalugu on lahutamatult seotud naaberriikidega, seetõttu ei ole vaja imestada, et mõne Montenegro kuurordi kohta võib kuulda võrdlust „väike Dubrovnik“. Selle Horvaatia ajaloolise naaberlinnaga võrreldakse sageli Kotori ja Budvat.
Montenegros on säilinud mitte ainult palju ajaloolisi mälestusmärke, vaid ka omad kombed ja kultuur – kohalikud on eriti kuulsad külalislahkuse poolest. Maa rahvuskööki on mõjutanud kogu piirkonna kultuur, kuid samas on see ka väga omapärane. Maitske  kacamak’i – pehmeid ja toitvaid kakke, mida serveeritakse juustu ja hapupiimaga, suitsusinki pršut või piimas keedetud Montenegro talleliha. Siit leiate palju kalu, mereande, toitvaid roogasid lamba- ja sealihast ning laia valiku juustusorte. Riigis on populaarsed kohalik vein, õlu ja muidugi ka kogu piirkonnas levinud rakia. Hinnad Montenegros on võrreldes Euroopa hindadega tõepoolest taskukohased ja valuutaks on euro.
Montenegro pakub turistidele meelelahutust aastaringselt. Riigiga tutvumiseks on parim aeg mais, juunis ja septembris või oktoobris, kui on palju päikest ja õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tõsi küll, sellel perioodil võib esineda ka vihmaseid päevi. Kõige rohkem puhkajaid külastab riiki puhkuste kõrghooajal juulis ja augustis. Sellel ajal on Montenegros kuiv, temperatuur saavutab päeval 30°C ja enam, sellepärast sobib ilm ideaalselt Aadria mere supelrandades puhkamiseks. Kuid matkaradadel jalutada ja linnu avastada soovitatakse sellel ajal ainult hommikuti, kui õhk pole veel liialt kuum ja õhtuti, kui palavus taandub. Talvel on enamik rannakohvikutest suletud ning siis ootavad mäed suusaspordi harrastajaid.
Päike paistab Montenegros 240 päeval aastas. Suplemiseks on meri soe 180 päeval aastas. Vee keskmine temperatuur suvel sarnaneb õhutemperatuuriga ja saavutab ligi 27°C. Kuna Montenegro on väike riik, siis on igast kuurordist mugav sõita naaberlinnadesse ja rahvusparke külastada. Mugav on isegi mõneks päevaks naaberriiki Horvaatiasse reisida. Teisalt, vaevalt tahakski kaugemale reisida, olles võlutud mägede ja mere kütkestavast ilust.

KÜLASTATAVAD KOHAD

Kotor ja Kotori laht

Reisiajakiri Lonely Planet kuulutas rubriigis Best in Travel City 2016 Vahemere-äärse iidse sadamalinna nimega Kotor kõige vaatamisväärsemaks ja ilusamaks reisisihtkohaks. Ja seda ka õigustatult. Aadria mere, täpsemalt Kotori lahe ääres (Boka Kotorska, tuntud ka Boka nime all) paiknev Montenegro linn on tuntud juba Rooma impeeriumi ajast. Juba siis meelitas see turiste ligi oma imelise vaate ning lummava vanalinnaga. Kotori laht, mis paikneb kahe mäe, Orjen (1895 m) ja Lovćen (1749 m) vahel, on Euroopa kõige lõunapoolsem fjord. Siit on võimalik nautida üht selle maailmajao ilusaimat vaadet. Helesinine vesi, kaldalt paistavad valged jahid, taamal kõrguvad mäed - neid ei saa märkamata jätta ei päevavalguses ega ka öötuledes. Sellist vaadet lihtsalt peab fotodel jäädvustama. Ajaloolist ning justkui ajas seisma jäänud linna Kotor ümbritseb Veneetsia vabariigi ajal ehitatud linnamüür, vanalinna iseloomustavad pikad käänulised tänavad, mis viivad erinevate platside ning kirikuteni. Läbi aja on linn saanud kannatada maavärinate tagajärjel, kuid õnneks on seda taastatud ja uuendatud ning 1979. aastal on see kantud isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas jalutades võib jääda mulje, justkui olete sattunud keskaega, barokiajastusse või aega, mil mereäärseid linnu valitsesid piraadid. Linnas leidub palju hubaseid kohvikuid, väikeseid poekesi, kondiitriärisid, antikvariaate, muuseumeid. Unustage restoranid - Kotori linna õiget hõngu saate tunda kõige paremini jalutades taluturgudel ning käies mööda kohalikke kauplusi. Meeldejääv vaade avaneb nii linna kohal laiuvast kindlusest, milleni viib 1350 trepiastet, kui ka mööda Kotori lahte sõitvast paadist ülespoole vaadates.

Perast
Jääb mulje, et justkui osa Veneetsiast oleks võtnud suuna Aadria mere poole ning peatunud Kotori lahes, täpsemalt, kõigest mõned kilomeetrid loode poole Kotori linnast. Romantilist linna Perastit, mis asub St. Ilija mäe (873 m) jalamil, mäletatakse vanadest aegadest rikka ja võimsa linnana. Seda loetakse üheks luksuslikumaks linnaks Montenegros ning seda külastavad väga paljud tuntud inimesed üle kogu maailma. Perastis on küll ainult üks peatänav, kuid sealsed vaatamisväärsused ja vaated on need, mis kutsuvad siia paljusid turiste. Suurimateks ajaloolisteks pärliteks on tänapäevani säilinud 16 kirikut, 17 baroki stiilis paleed ning 9 kaitselinnust. Läbi ajaloo on seda linna tahetud vallutada, seda nii Bütsantsi impeeriumi, ungarlaste, prantslaste kui ka austerlaste poolt. Kõik suutsid jätta siia oma jälje. Osade vanade hoonete seinad on siiani kaetud ronitaimede ja metsikute viigipuudega, osad on aga läbinud uuenduse. Linnast avaneb imeline vaade lahele, mägedele ning kahele saarele, mis asuvad Perasti ranna lähedal. Väikesel St. Georg´i saarel asub benediktiinide klooster ning suurel, 15. sajandil kohalike kalurite poolt loodud saarel nimega Gospa od Škrpjela (Our Lady of the Rocks), asuvad samanimelised kellatorn ja muuseum, mis rajati sinna 1630. aastal rändurite poolt.

Sveti Stefan (Püha Stefan)
Sveti Stefani saar asub Kotori lahes kahe kuurortlinna Budva ja Petrovac´i vahel. Selle saare imelisi vaateid võib tihti kohata turistidele mõeldud Montenegro postkaartidel ja kataloogides. Saarest, mida kasutati 15. sajandil kaitsesaarena, on saanud luksuslik ning modernne kuurort, kus armastavad puhata nii kino- kui ka kunstimaailmas tuntud isikud. Siin paiknevad üksteise kõrval villad, eramud ning terrakota stiilis katustega külalismajad. Siin-seal on võimalik kohata keskajast säilinud suurtüki avasid ja kahureid. Saart ühendab mandriga kitsas maariba, mis jaotab ranniku kaheks ilusaks liivarannaks, mis sobivad ideaalselt rahulikuks puhkuseks või veespordiga tegelemiseks. Selliseid saari, mis on maismaaga ühendatud kitsa maariba abil (tavaliselt on need rannakuhjevormid), nimetatakse tomboloteks. Mäenõlval, suunaga lahe poole, laiub vana kaluriküla, mis on eraldatud kitsaste käänuliste tänavatega ning mida kaunistavad Vahemere stiilis kirikud, majad ning villad. Siin on võimalik osa saada imelisest vaatest rannale, nautida oma puhkust ning samaaegselt tutvuda ka ajaloolise külaga. Linna ja kogu saart on võimalik imetleda ka õhtutuledes.

Lipa koopad
Umbes 5 kilomeetri kaugusel vanast Cetinje linnast asuvad esimesed turistidele avatud karstikoopad, kus külastajatel avaneb erakordne võimalus näha maagilist maa-alust maailma. Looduse poolt kujundatud pikad maa-alused käigud ja avarused on kokku 2,5 kilomeetrit pikad. Koobast kirgastavad ning lisavad värvi sealsed järvekesed, vulisevad ojad ning allikad koos stalagmiitidega. Juba 15. sajandi kirjandusallikatest võime lugeda selle koopa maalilisest ilust, kuigi seal läheduses elavad külaelanikud avastasid selle enda jaoks juba tunduvalt varem. Kohalikud elanikud on põlvest põlve rääkinud selle koopa ajalugu ja müüte. Seda hindas isegi valitseja Nikolai I. Turistide jaoks on koobas olnud avatud alles 2015. aastast ning sellest sai väga kiiresti üks enim külastatavamaid paiku Montenegros. Täna on see riigi ainuke avatud koobas, kuhu korraldatakse ekskursioone. See asub 33 kilomeetri kaugusel Budvast ning 55 kilomeetri kaugusel Kotorist.

Shkodёri järve rahvuspark
Shkodёri järv on Balkani poolsaare suurim järv, kujult meenutab see natuke delfiini. 2/3 järvest jääb Montenegro ja ülejäänud Albaania alla. Pindala varieerub sõltuvalt aastaajast 370 ja 550 km² vahel. Järvest on saanud Euroopa suurim kodu soolindude jaoks - neid on siin üle 250 liigi, 1/4 poolsaare  kogu populatsioonist pesitseb just siin. Järves on esindatud üle 50 kalaliigi, enim leidub aga karpkalu, angerjaid ning viidikaid. Ka maismaal elab palju erinevaid loomi. Näiteks, pargis võib kohata rebaseid, hunte, nirke, vesirotte ning palju teisi imetajaid. 1983. aastal tekkis umbes 400 kilomeetrisele järve ümber asuvale territooriumile rahvuspark. Selles pargis jätkub avastamist terveks päevaks - järsud mäed, nendes peituvad külakesed, ajaloolised kirikud ja vesiroosidega kaunistatud järv. Park on ideaalseks kohaks matkajatele, siia on rajatud umbes 10 matkarada, mis viivad ajalooliste külade, koobaste, koskede, looduslike basseinide, üksikute häärberite ning mesindusega tegelevate farmideni. Siia on rajatud ka jalgrattaradasid ning teid mägijalgratastega sõitmiseks. Väga tähtis on kaasa võtta mugavad jalanõud, peakate, ujumistarbed ning fotoaparaat, et jäädvustada kõiki neid imelisi vaateid. Sissepääs parki maksab 4 eurot. Eraldi luba tuleks taotleda siis, kui soovite sõita kanuuga, maitsta või korjata sealseid marju või püüda kala. Shkodёri järveni on lihtne tulla ka teistest Vahemere-äärsetest kuurortidest. Näiteks, kõigest tunniajase (40-50 km) auto- või bussisõidu kaugusel asuvad Budva ja Ulcinja, poole tunni kaugusel aga Podgorica või Bar.

Dubrovnik
Montenegros viibides on suurepärane võimalus külastada lähedalasuvat, Horvaatia kõige lõunapoolsemas osas asuvat ajaloolist Dubrovnikut. UNESCO poolt kaitse alla võetud linn, mis asutati VII sajandil, on kujunenud üheks kaunimaks ja enim turiste köitvamaks linnaks Horvaatias, mis lummab oma suursuguse ajaloo ja pärandiga. Hoolimata sellest, kas külastate Dubrovnikut esimest või kümnendat korda, jätab vanalinn ja selle keskaegne valgetest kividest kaitsemüür alati kustumatu mulje ja tekitab lugupidamist linna ajaloo suhtes. Kaitsemüür on vahest kuulsaim vaatamisväärsus Dubrovnikus, mis pakub oma 25-meetrise kõrgusega head ülevaadet marmortänavatest, barokkstiilis ehitistest, samuti võimaldab imetleda helklevat Aadria merd. Müür on keeruline tornide, bastionide ja fortide süsteem pikkusega peaaegu 2 km. Vaatamata sellele, et 1991 a. Horvaatia iseseisvussõja ajal sai linn tugevaid purustusi, ehitati ta kiiresti üles ja hakati uuesti turiste kutsuma. Muljetavaldavad vanad kloostrid, muuseumid, väljakud ja kirikud, tänaval kauplevad kohalikud elanikud ja käsitöölised aitavad tunda kohaliku elu rütmi ja elanike tavasid. Tõustes kaasaegse köisraudteega 405 m kõrgusele Srdi mäe tippu avaneb aga silmade ees imeline linna- ja merevaade. Dubrovnikut eraldab Montenegro kuurortidest ainult umbes 100 km. Võite sinna reisida nii auto kui bussiga, mis sõidavad mitu korda päevas. Sellisele reisile tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.

*Reisikorraldaja:  NOVATOURS

Liitu meie uudiskirjaga

© Emeraude Reisid

Vana Viru 4 10111 tallinn  Tel 5177181

REG. N 12409243    KM N. EE101607742