Türgi

Hinnad al.

339€

reisija kohta

Üldinfo

Türgi Riviera
Türgi Egeuse ja Vahemere rannik on õnnistatud pea aastaringse päikesepaiste ja pikkade laugete liivarandadega. Valdavalt kaitseb rannikut põhjatuulte eest Tauruse mäeahelik, mis on kaetud kargete seedri- ja männimetsadega. Õhk on tervislik, kasulik ja ütlemata mõnus hingata.
Kogu rannajoont Egeuse mere kuurortidest kuni Antalya lahe puhkekeskusteni nimetatakse Türgi Rivieraks või ka Türgi türkiisrannikuks.
Turismibuum ei ole kogu sellest ilust mööda vaadanud. Ranniku ilme on viimase 20 aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Unised külakesed on muudetud rahvusvahelisteks luksuskuurortideks, kuhu kerkib aina uusi fantaasiaküllaseid puhkekeskusi.
Türgi türkiisranniku hotellid on puhkekeskused, klubid, puhkekülad, mis pakuvad oma klientidele kõikehõlmavat ajaveetmist ja tavaliselt ka piiramatut hulka hinna sisse kuuluvat sööki-jooki. Võib julgelt väita, et parema hinna-kvaliteedi suhtega puhkust on mujalt raske leida.
Valitsev kontseptsioon on ULTRA ALL INCLUSIVE (VÄGAGI KÕIK HINNAS). Mida võiks tõlkida: naudi sööki ja jooki ja aktiivset puhkust, millal tahad, kuidas tahad ja just täpselt nii palju, kui tahad.


Puhtad rannad

Sinise lipu kategooriaga Türgi rannad: 2012. aastal avaldati Istanbuli Lutfi Kirdar kongressikeskuses Sinise lipu autasustamise tulemused. Sinine lipp on rahvusvaheline autasu, mis omistatakse igal aastal alates 1987.a. randadele ja sadamatele, kus vesi vastab kõrgetele kvaliteedistandartidele ning on ujumiseks ohutu.
Sinise lipu autasu saanud paikade ja rajatiste arv Türgis on aastaga kasvanud 9,5% võrra – praeguseks on Türgis 335 randa ja 19 sadamat. Vastavalt neile andmetele on Türgi  Sinise lipu kategooria randade arvu järgi neljandal kohal maailmas.
Enamus nendest randadest asuvad Antalya piirkonnas – 190 randa. Tavaliselt jagunevad  autasud Türgi lõuna- ja lääneranniku vahel.
On olemas ka kaks Istanbuli kesklinnast kõige kaugemas rajoonis – Siles –asuvat  autasustatud randa.
Sinise lipu kriteeriumitele vastavate randade ja sadamate täisnimekiri asub siin - www.mavibayrak.org.tr


Vahemaad
Vahemaad Antalya ja Türgi tähtsamate linnade ja sihtkohtade vahel:
Antalya – Ankara 580 km
Antalya – Dalaman 400 km
Antalya – Istanbul 725 km
Antalya – Kapadookia 536 km
Antalya – Pamukkale 231 km
Antalya – Marmaris 435 km
Vahemaad Antalya ja Türgi Riviera kuurortide vahel:
Antalya – Lara 15 km
Antalya – Belek 30 km
Antalya – Side 65 km
Antalya – Alanya 130 km

Ametlik nimi: Türgi Vabariik. Turkiye Cumhuriyeti.
Pealinn:
Ankara, rohkem kui 4 miljonit elanikku
Riigikord:
Demokraatlik parlamentaarne vabariik, asutatud 1923 peale Osmanite impeeriumi lagunemist M.K. Atatürki poolt. 
Türgi lipp:
Türgi lipp võeti kasutusele 1936. aastal. Valge poolkuu ja täht sümboliseerivad islamit. Punase värvi toon pärineb 17. sajandist Osmanite impeeriumi ajast.
Pindala:
780 580 km2
Rahvaarv:
73 miljonit
Usk: 
98% rahvastikust on muslimid (sunniidid). Vähesel määral on õigeusklikke, katoliiklasi, protestante ja juudiusulisi. Türgi on ilmalik riik - kirik on riigist lahutatud.
Ajavahe:
Türgis ja Eestis on sama aeg.
Raha:
Uus Türgi liir (YTL). 2005. aasta 1. jaanuaris läbi viidud rahareformi käigus lõigati vanal liiril 6 nulli tagant ära. Praegu on ringluses 100-, 50-, 20-, 10-, 5- ja 1-liirised rahatähed ning 50-, 25-, 10-, 5- ja 1-kurusilised mündid. Rahvusvahelised krediitkaardid on laialt kasutusel (v.a turgudel ja pisikestes poodides). Deebetkaardiga (Visa Electron) saab pangaautomaatidest raha välja võtta, aga maksta nendega ei saa. Lisandub panga teenustasu ning protsent väljavõetava summa pealt. Kaasa soovitatav vahetada eurosid.

1 EUR on ca 2,38 Türgi liiri (TRY).
Viisa:
Alates 12. juulist 2008.a. on Eesti kodanikel võimalik reisida Türki viisavabalt.


Alates 16. aprillist 2011.a. on Vene kodanikel võimalik reisida Türki viisavabalt, lubatud kohalviibimise periood on 30 päeva järjest.
Alates 1. novembrist 2011 on Eesti välismaalase passi omanikel taas võimalik Türgi turismiviisa vormistada ka Türgi piiril. Viisalõiv piiril on 15 EUR / 20 USD.
Kõik reisijad, kes ei oma Eesti Vabariigi passi peavad Eestist reisides kaasa võtma oma ID kaardi. ID kaart on vajalik kaasa võtta ka juhul, kui passis on olemas elamisluba!


Reisidokumendiks kõigil kodanikel peab olema PASS (ID kaardiga ei saa Türki reisida). Pass peab olema kehtiv vähemalt 3 kuud peale reisi lõppu.Viisavabalt saab Türgis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul.


Ajalugu: Türgi on maailma ajaloos väga olulist rolli mänginud. See maalapp on oma geograafilise asendi tõttu olnud ida ja läänt ühendavaks sillaks. Türgi oli enam kui 600 aastat Osmani impeeriumi osa. Türgit nimetatakse tsivilisatsiooni hälliks, kuna sel territooriumil on alates 7500. aastast eKr elanud palju erinevaid rahvaid – joonlased, pärslased, makedoonlased, türklased ja bütsantslased. Praegune Türgi territoorium kuulus kunagi Rooma impeeriumi koosseisu, Istanbul oli IV sajandil eKr Ida-Rooma impeeriumi ja Väike-Aasia pealinn. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist VI sajandil sattus kreeka juurtega Ida-Rooma riigi ala (praegune Türgi territoorium) kreeklaste mõjutsooni. Kreeklased andsid impeeriumile nimeks Bütsants. Selle impeeriumi õitseng kestis XV sajandini, mil Bütsantsi vallutasid türgi Osmani väed. Oma pealinnaks kuulutasid nad Istanbuli. Osmani impeerium ulatus Põhja-Aafrikast Ida-Euroopa ja Väike-Aasiani. Osmani impeerium langes alles Esimese maailmasõja lõpus. Praegune Türgi demokraatlik vabariik sündis 1923. aastal. See ida ja lääne traditsioonide segune riik on trendikas ning liberaalne islamimaa.



Türgi keel

Türgi keel kuulub uurali-altai keelkonda. On uuritud türgi keele sarnaseid jooni soome-ugri keeltega. Vähemuskeeled kurdi, araabia, armeenia jt. Kokku räägitakse Türgi territooriumil 36 keelt. Türgis kasutatakse ladina tähestikku. Türgi keelt räägib maailmas ligikaudu 150 miljonit inimest. Mõningates regioonides kõneldakse kurdi ja araabia keelt.


Mõned vajalikumad sõnad ja väljendid, mida on hea teada Türki reisides:
Merhaba- Tervist!
Ne haber?- Kuidas käsi käib?
Nasılsınız? [nasõlsõnõs]- Kuidas elate? Kuidas läheb?
Iyiyim teşekkür ederim [iji tešekür ederim]- Tänan, hästi
Günaydın [günaidõn]- Tere hommikust!
Iyi günler [ii günler]- Tere päevast!
Iyi akşamlar [ijakšamlar]- Tere õhtust!
Iyi geceler [ii gedželer ]- Head ööd
Hoş geldiniz [hoš geldiniz)- Tere tulemast!
Allahaismarladik- Nägemiseni (lahkumisel)
Güle güle- Nägemiseni (lahkujale)
Evet – Jah
Hayir [haiir]- Ei
Yok [jok]- Ei ole
Teşekkürler [tešekürler]- Aitäh
Teşekkür ederim [tešekür ederim]- Tänan Sind
Teşekkür ederiz [tešekür ederiz]- Tänan teid
Bilmiyörum [bilmijörum]- Ma ei tea
Tamam- Selge, OK
Tabii- Loomulikult, muidugi
Arkadaş [arkadaš]- Sõber
Güzel- Ilus
Çok güzel [tšok güzel]- Väga ilus/ hea
Dikkat Ettevaatust!- Tähelepanu!
Git- Mine ära!
Kaç para?[katš para]- Kui palju maksab?
Bugün- Täna
Yarın [jarõn]- Homme
Dün- Eile
Giriş [giriš]- Sissepääs
Çikiş [tšikiš]- Väljapääs
Para- Raha
Çok pahalı [tšok pahalõ]- Kallis
Indirim- Hinnaalandus
Fiyat [fijat]- Hind
Arvsõnad
Sıfır [sõfõr]- Null
Bir- Üks
Iki- Kaks
Üç [ütš]- Kolm
Dört- Neli
Beş [beš]- Viis
Altı [altõ]- Kuus
Yedi [jedi]- Seitse
Sekiz- Kaheksa
Dokuz- Üheksa
On- Kümme
Yirmi [jirmi]- Kakskümmend
Otuz- Kolmkümmend
Kırk [kõrk]- Nelikümmend
Elli- Viiskümmend
Altmış [altmõš]- Kuuskümmend
Yetmış [jetmõš]- Seitsekümmend
Seksen- Kaheksakümmend
Doksan- Üheksakümmend
Yüz [jüz]- Sada

Kliima

Ilm Türgi lõunarannikul on kadestamisväärselt vahemereline. Talved on üldiselt pehmed ja vihmased.

 

Ühtsest Türgi kliimast rääkida ei saa, kuna riigi eri regioonides on kliima isesugune. Türgi rannikualadel mõjutab ilma meri, seetõttu on sealne kliima mahedam. Riigi keskosas ja mägedes valitseb mandriline kliima. Rannaäärsetel aladel on suvi kuiv ja kuum. Türgi põhjapiirkondades, iseäranis Musta mere äärsetel aladel ei ole suved nii kuumad kui Egeuse mere kaldal. Juulikuu keskmine õhutemperatuur Musta mere ja Marmaara mere äärsetel aladel on 22–24°C, Vahemere rannikul 25–32°C, Anatoolia kiltmaal aga üle 30°C. Kõige vähem sademeid esineb maist oktoobrini (välja arvatud Vahemere rannikualadel).
Kevad suure õitsemisega saabub veebruaris ja suvist ilma võib eeldada juba alates aprillist.
Aasta vihmaseim ja külmim kuu on jaanuar, mil keskmine temperatuur jääb 12 kraadi kanti, kuumimad kuud on juuli ja august keskmiselt 32-33 soojakraadiga.
Kesksuve hõõguvat kuumust leevendab värske meretuul.
September ja oktoober on sametiselt pehmed - päike ei kõrveta enam suvise kirega, aga meri on ikka veel väga soe. Hooaeg hääbub oktoobri lõpus, tavaliselt jagub suvist soojust veel novembrissegi.


                                mai    juuni   juuli   august   sept.   okt.
Õhk päeval                 25     28     32       32         30       27
Õhk öösel                  14     17     21       22         18       14
Merevesi                    20     22     27       27         25       24



Vaata Türgi ilma reaalajas siit:
 

Türgi köök

Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim ja üks rikkalikumaid terves maailmas. Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone ja söögi tegemise traditsioonid ulatuvad Osmani impeeriumini, kus õukonna kokad mõtlesid sultanile igal päeval välja uue roa. Tänu sellele on türgi köök mitmekesine ja fantaasiarikas.
Türklased valmistavad toitu entusiasmi, tunde ja pühendumisega. Nende söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise – kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest.
Türgi kodudes saabub päeva tipphetk koos õhtusöögiga, mil pere ja sõbrad kokku kogunevad, et üheskoos kuulata uudiseid ja lihtsalt vestelda. Leiba peetakse peaaegu pühaks ja põrandale kukkunud leivatükikesele antakse suud ja sellega puudutatakse kergelt oma laupa, et paluda Allahilt andestust.

Leib
Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga.
Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud. Kartulit, riisi ja makarone süüakse rohkem pajaroogade koostisosadena, mitte liha kõrvale serveeritult nagu meil Eestis.
Ekmek- tavaline leib
Pide- õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa
Simit- seesamiseemnetega rõngassai
Börek- juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi
Supid on türklaste seas väga armastatud. Türklased söövad suppi tihti hommikueineks. Kuumadel suvepäevadel pakutakse tihti külma jogurtisuppi. Proovige kindlasti imemaitsvat tomati- ja läätsesuppi.
Salatid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili, sellest valmistatakse lugematul arvul erinevaid roogi. Rahvasuu räägib, et neiu, kes ei oska baklažaanist valmistada vähemalt 100-t erinevat rooga jääb kindlasti vanatüdrukuks.
Dolma´deks nimetatakse täidetud köögivilju. Nimi tuleneb tegusõnast doldurmak, mis tähendab tõlkes "täitma". Dolmasid tehakse erineval moel. Köögivilja täidise põhikomponendina kasutatakse kas liha või riisi. Dolmasid valmistatakse baklažaanist, suvikõrvitsast, tomatist, paprikast, piprakaunast, kapsa- ja viinamarjalehtedest. Armastatuim dolma on riisitäidisega roheline pipar.
Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada jogurti sünnimaaks ning seda osatakse siin imehästi valmistada.
Liharoad
Liha valmistatakse sajal erineval viisil: grillitult, küpsetatult, keedetult, hautatult ja praetult. "Rahvuslihaks" peetakse lammast- see maitsebki siin paremini kui kusagil mujal. Põhjuseks erilised ja väga mitmekesised hõrgud taimed, mida siinsed lambad söövad. Palju pakutakse ka kana- ja loomaliha. Sealiha siin ei sööda.
Tõeliseks rahvusroaks on kebab, mille valmistamiseks kasutatakse reeglina veiseliha, mõnedes regioonides ka lambaliha. Kebabil on nagu heal lapsel palju erinevaid nimesid, mis peamiselt viitavad valmistusviisile.
Sis-kebab on vardas grillitud lihakuubikud.
Döner-kebab on suur lihakäntsakas, mis pannakse grillima pöörlevasse vardasse ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viilakaid.
Kebabirestorani nimetatakse türgi keeles kebapci´ks.
Kala ehk balik (balõkk)
Türgi piirneb nelja erinevad merega, ometigi tuleb ligi 90% Türgi kalasaagist vaid ühest neist- Mustast merest. Türgi Vahemere ja Egeuse mere rannikualad ei ole kahjuks eriti kalarikkad ning kuivõrd siin asuvad põhilised turismipiirkonnad, siis on kalaroogade hinnad restoranidest suhteliselt kõrged. Kala lihtsalt ei ole piisavalt.
Mereandidest armastatakse ka süüa merekarpe, krevette, vähilisi, kaheksajalga ja kalmaari.
Magustoidud ehk Tatlilar (tatlõlar)
Türklased on suured maiasmokad, nad ei jäta kasutamata võimalust tähistada iga sündmust maiustustega. Reeglina on magustoidud meie maitsele liiga magusad. Tüüpiline maiuspala on halvaa, kuid kõige sagedamini süüakse magustoiduks värskeid puuvilju. Kevadel valmivad maasikad, millele järgnevad kirsid ja aprikoosid. Suvel valmivad virsikud, arbuusid ja melonid, hilissuvel mitut sorti viinamarjad, viigimarjad, ploomid, õunad ja pirnid. Talvepuuviljad on apelsinid, mandarinid ja banaanid.
Magustoitudest armastatakse ka erinevaid pudinguid ja piimadesserte. Lisaks süüakse veel palju erinevaid magusaid küpsetisi. Eriti armastatud on baklava´d ehk imeõhukesest taignast valmistatud küpsetised, mis võivad olla pähklitäidisega või kreemiga ning mis peale küpsetamist veel siirupiga üle valatakse. Vastavalt täidisele, kujule jms on baklava sortidel erinevad nimed nagu sultan või ööbiku pesa vms.
Tuntud maiustus on lukum, mida Kreekas tuntakse loukumi nime all. Need maiustused on valmistatud pehmetest pärmitükkidest õlis ning kastetud omakorda siirupisse.
Lapsed ja isegi täiskasvanud armastavad väga kitsepiimast valmistatud imemaitsvat jäätist, mida hoitakse erilistes metalltünnides. Jäätist serveeritakse koos baklava või teiste maiustustega ning puistatakse üle pistaaatsiapähkli puruga.


Joogid
Kohv on Türgis külalislahkuse sümboliks. Paljudesse keeltesse levinud sõna kohv tuleneb türgikeelsest sõnast "kahve". Ehkki jook on tegelikult pärit Etioopiast, jõudis ta XVI sajandil Euroopasse just Türgi kaudu.


Tee (cay)- türklased joovad teed palju rohkem kui kohvi. Teed serveeritakse väikestest teeklaasidest, mitte kunagi tassist. Teed juuakse hommikukohvi asemel ning ka palava ilmaga janu kustutamiseks. Ka pealelõun ane teejoomine rohkete läägete maiustustega on türgi peredes levinud rituaaliks.
Tavalise musta tee kõrval on levinud ka erinevad puuviljateed, nt õunatee (elma cay).


Ayran- karastav ja tervislik hapukas naturaalne jogurtijook, mis on Türgis sama levinud nagu coca-cola lääne kultuuris.
Alkohoolsed joogid
Ehkki koraan keelab alkoholi, on Türgi selles suhtes liberaalne. Alkohoolseid jooke serveeritakse kõikjal. Peamiselt on tegu imporditud jookidega.

Raki on türklaste rahvusjook, 45%-line aniisiviin. Raki maitseb nagu köharohi ja on sisuliselt sama jook nagu kreeklaste ouzo. Veega lahjendatult omandab kahvatu piimja varjundi.

Õlu (bira).

Türgis toodetavad õlled on päris hea kvaliteediga. Populaarseim on "Efes". Võrreldes imporditud alkoholiga on hinnavahe märgatav.

Veinid (sarap). Veini on Türgid üllatavalt head. On ju tegemist ühe vanima veinimaaga maailmas. Asjatundjate arvates oli veini sünnikohaks Väike-Aasia praguse Türgi kirdealadel.

Huvitavaid fakte

- Türgi territooriumil on Ararati mägi, mille tipule randus Suure veeuputuse aegu Noa laev. Niisiis võime tinglikult pidada Türgit kogu piibli-maailma hälliks.
-Istanbul (Konstantinoopol) on ainus linn maailmas, mis paikneb kahel mandril. Konstantinoopol on olnud kolme suurrriigi – Rooma, Bütsantsi ja Osmanite impeeriumi uhke ja ropprikas pealinn


- Türgi territooriumil asub tervelt 2 seitsmest maailmaimest:
   - Artemise tempel Ephesuses
   - Halikarnassose mausoleum (Bodrum)


-Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop
-Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas
-Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi
-Vana-Kreeka eeposte Iliase ja Odüsseia autor Homeros sündis Smyrnas, tänases Izmiris
-Maailma esimene „iludusvõistlus” peeti Kaz Daği (Mount Ida) mäel. Võistlejateks olid Afrodite, Hera ja Athena, kohtunikuks Paris. Naiste vaheline rivaalitsemine ja kadedus viis Trooja sõdadeni
-Tulbid on pärit Türgist. 1554.aastal kinkis Ottomani sultani Süleiman Toreda saadik Charles V -le tulpe, mida me teame Hollandi tulpidena. Need esimesed tulibsibulad olid nii kallid, et 1 sibula eest sai osta Amsterdamis kanaliäärse maja koos aiaga.
-Türgi naised said hääleõiguslikuks paljudest Euroopa naistest varem - 1930. aastal.

Huvitavad paigad

Antalya
Antalya on tänapäeval üks tuntumaid turismilinnu Türgis. Külastajaid meelitavad siia võrratu vanalinn sadamasse viivate kitsaste tänavatega, lisaks mošeed ja linna kohal hõljuv muistne atmosfäär. Antalya on rikas ajalooliste mälestiste poolest: siin on suurepäraselt säilinud iidne linnamüür ja XIII sajandil ehitatud 38 meetri kõrgune Yivli minarett. Linna üks vanim mälestis on Hadrianuse dekoratiivsed marmorväravad, mis ehitati 130. aastal pKr Antalyat külastanud Rooma imperaatori Hadrianuse auks. Antalya muuseum on üks kuulsamaid arheoloogiamuuseume terves maailmas.


Aspendos
Antalyast 49 km ida poole asub iidne linn Aspendos, kus asub kõige paremini säilinud antiikne amfiteater. Ehkki amfiteater on ehitatud II sajandil Marcus Aureliuse valitsusajal, vaimustab teatrilava akustika veel tänapäevalgi siin üles astuvaid maailmakuulsaid lauljaid. Aspendose amfiteatrisse mahub 15 000 pealtvaatajat – teatris on 41 rida, pikkusega 96 meetrit. Legend jutustab, et amfiteatri ehitanud arhitekt Xenon, ihaldas omale naiseks Aspendose kuninga lummavalt kaunist tütart Belkist. Kuna tütarlapsel oli ka teisi kosilasi, kutsus Xenon kuninga oma teatrisse. Kui kuningas teatrisse sisse astus, kuulis ta kuidas keegi lausus “tütar tuleb naiseks anda Xenonile”. Kui kuningas aru sai, milline müstiline akustika teatris on, veendus valitseja arhitekti tarkuses ja andis oma tütre talle naiseks. On teada, et ka kõige vaiksem heli mis orkestrist tuleb, kostub ka viimastesse ridadesse. 333. aastal eKr vallutas linna Makedoonia Aleksander, kuna Aspendos keeldus Makedoonia valitsejale andamit maksmast. 190. aastast valitsesid Aspendost roomlased, kes kujundasid linna edaspidist käekäiku.

 

Pamukkale
Pamukkale on üks kuulsamaid paiku Türgis. Pamukkalet kutsutakse ka puuvillapaleeks, sest just seda tähendab Pamukkale türgi keelest tõlgituna. Linnale lähenedes kerkivad silme ette helevalged, enam kui 100 meetri kõrgused mäed. Lähedalt vaadatuna meenutab see looduse kunstiteos külmunud koske rohkete terrasside ja kaskaadidega. Teist nii imelist maastikku ei kohta kuskil mujal maailmas – soolarikas vesi on kaljudelt alla langedes kivistunud ja silmipimestavalt valged kaskaadid vorminud. Igal terrassil on väike bassein, mille veetemperatuur ei lange alla 37°C. Kuumas vees eraldub kaltsiumoksiid, mis maapinna kohal laguneb süsinikdioksiidiks, kaltsiumiks ja veeks. Nõndamoodi hapnikust eraldunud kaltsium tahkub ning kaljude terrassid aina kasvavad. Maapõuest tulev vesi sisaldab mõningal määral rauda ja väävlit, seepärast on valged kiviterrassid kohati kollase, punase või rohelise värvivarjundiga. Asetanud vette mõne eseme, võib mõne päeva pärast eseme pinnal õhukest lubjakihti märgata. See antiikaegadest saati mineraalveekuurordina kuulsust kogunud loodusime on tänapäeval ajaloolis-kultuurilise tähtsusega looduskaitseala.
Türgis on levinud legend, mille kohaselt võib nendes vetes supeldes 10 aastat nooremaks saada. Juba muistsetel aegadel olid siia paika rajatud mineraalveebasseinid, mida armastanud ka kuulus Kleopatra ja mis olid populaarsed rikkamate inimeste seas. Mineraalvesi on väga kasulik nahale ning puhastab organismi - seetõttu ei ole ime, et see ravivesi oli tuntud juba vanade roomlaste, terve keha kummardajate seas. Lisaks imelisele looduse kunstiteosele tasub külastada muistse, II sajandil eKr asutatud Hierapolise linna varemeid amfiteatri, Türgi suurima nekropoli, rooma saunade, linna kunagise vanaaegse peatänava ning Apollonile pühendatud pühakojaga. Räägitakse, et kõik need ehitised lasid Rooma ülikud oma tulevaste kalmude ümber rajada selleks, et neil ka peale surma luksuslik ja mugav elu oleks.


Kapadookia
497 km kaugusel Alanyast asuv Kapadookia on üks ainulaadsemaid paiku Kesk - Anatoolias, seda nii looduse, ajaloo kui ka religiooni poolest.
Siin moodustusid miljonite aastate eest vulkaanidest pursanud laavast uued pehmed kaljumassiivid. Kaljumassiivide eri kõvaduse ja ümbruskonna reaktsiooni tõttu tekkisid kummalise ja huvitava kujuga mäed, mida peetakse üheks maailma loodusimeks.
Kapadookia ajalugu ulatub koguni XIX sajandini eKr. Linna kirjut ajalugu on kujundanud assüürlased, hetiidid, pärslased, roomlased, bütsantslased, seldžukid ja türklased. Kapadookias on terve maa-aluste linnade labürint. Esimesed kristlased leidsid siin tagakiusajate eest varjupaiga ning lõid siia oma kogukonna. VII–VIII sajandil sundisid araablaste rünnakud linna elanikke end nende eest kaitsma ja peitma, millega seoses suuri maa-aluseid linnu edasi ehitati. Kapadookias on tänase päevani säilinud ligikaudu 600 kaljusse raiutud kirikut, mille seinad on kaunistatud XI–XII sajandist pärinevate kristluse ajaloo eri etappe ja piiblisüžeesid kujutavate kaunite ja väljendusrikaste freskodega. Viimased elanikud lahkusid neist koobastest alles 1923. aastal.
Tänasel päeval on Kapadookia üks enim külastatavaid paiku Türgis. Vabaõhumuuseumid Göreme ja Zelve meelitavad külastajaid ligi suurepäraste varakristlike kirikute ja kloostritega, Kaymakli koobaslinn ahvatleb turiste keerukate maa-aluste labürintidega 4 km² ulatuses.


Phaselis
Kuurortlinna Kemeri sadamast pääseb hõlpsasti laevaga antiiksesse linna Phaselisse, mille rajasid VII sajandil eKr Rhodose saare elanikud. Linnas meenutavad antiikaega Phaselise peatänav ühiskondlike hoonete ja rooma termide varemetega, samuti agoraa, roomlaste akvedukt, Hadrianuse väravad ning Rooma impeeriumi ajast pärinev amfiteater, mis annab tunnistust siinsete elanike armastusest teatri ja gladiaatorite võitluste vastu. Romantiline jalutuskäik linna mändide vahel toob möödunud hiilgeajad ja nende kangelased teile lähemale. Reisi ajal peatub laev väikestes lahesoppides, et reisijad saaksid supelda, päikest võtta ning lõunatada.


Demre
Antiikajal oli praeguse Demre nimi Myra. Kuigi paljudele tundub, et jõuluvana peaks pärit olema kaugelt põhjast, tuleb siiski välja, et jõuluvana elas Demres. Piiskop Nikolaus (Püha Nikolaus, Santa Claus) teenis siinses kohalikus kirikus. Ta oli meremeeste ja vaeste eestkostja. Et valmistada lastele heameelt, tavatses ta neile väikeseid kingitusi jagada. See pühamees pani aluse ilusale jõulutraditsioonile teha lastele kingitusi ja nii võib piiskop Nikolausi jõuluvana esiisaks pidada.
Legendi järgi pidavat hea mehe leidma iga neid, kes külastab Myra kirikut, kus püha Nikolaus töötas. Mõne kilomeetri kaugusel Demrest põhjas on mere kohal kõrguvatesse kaljudesse raiutud Lüükia aegsed hauakoopad ainulaadsete ornamentide ja bareljeefidega, milles kajastub tolle aja kohalike skulptorite nägemus kunstist.
Demres asuv Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegne amfiteater meenutab antiikaja tsivilisatsiooni ja selle õitsengut. Kekovale sõites tasub rahuliku ilma korral tähelepanelikult mere põhja uurida, sest siin võib näha muistsel ajal vee alla jäänud linna varemeid. Pikk ja kitsas Kekova saar oli keskajal hea varjupaik mereröövlitele, praegu armastavad selles kohas jahid ankrus seista.

*Reisikorraldaja: TEZTOUR / NOVATOURS 

Liitu meie uudiskirjaga

© Emeraude Reisid

Vana Viru 4 10111 tallinn  Tel 5177181

REG. N 12409243    KM N. EE101607742