Fuerteventura saarel on üle 150 km liivarandu ja türkiissinine vesi. Avastage saare avaraid loodusmaastikke ja saage osa saareelanike avatusest. Selle paradiisi suurimateks väärtusteks on lõunas Barlovento ja Sotavento ning põhjapool Corralejo rannikul asuvad lõputud rannad.
Saarel on aastaringselt meeldiv kliima - ühest küljest puhuvad niisked passaattuuled ning teiselt poolt Sahara kõrbe ja selle õhuvoolude kuiv soojus. Selge taeva (keskmiselt 3000 tundi päikesepaistet aastas), mahedate temperatuuride (vahemikus +22-+25 C) ja sooja vee tasakaal võimaldavad aastaringselt peaaegu iga päev ujuma minna. Keset talve päevitamine ja Atlandi ookeanis ujumine ei ole Fuerteventural mitte unistus, vaid igapäevane reaalsus.
Fuerteventura kuulutati UNESCO biosfääri kaitsealaks ühes kogu saare territooriumi ning seda ümbritsevate vetega, mille kogupindala on 350 000 hektarit. Avastamist ootavad loodusmälestised ja pargid, maapiirkonnad ning maastikud, mis on olnud tunnistajaks saare vulkaanilisele päritolule ning mille taime- ja loomariik on hindamatu väärtusega. Valige ise, kuidas neid unikaalseid kohti avastate - kas jalgsi mööda hiljuti rajatud teeradade võrgustikku, mis katavad tervet saart, jalgrattaga või kaameli seljas.
Saare geograafia on igakülgselt seotud Fuerteventura vulkaanilise päritoluga. Vulkaaniline protsess leidis aset üle 20 miljoni aasta tagasi, seega on Fuerteventura vanim saar Kanaari saarestikus. Mitmed aastad pidevaid passaattuuli on kujundanud siinset maastikku ja teinud Majorera loodusest ainulaadse vaatamisväärsuse. Seal, kus miljonite aastate eest oli mets, on tänapäeval lõputud liivaluited, ning möödunud aegadel mitme meetri sügavusel maa all tekkinud kivimid ilutsevad nüüd maapinnal.
Fuerteventura üllatab oma hämmastava floora ja faunaga. Saare taeva all võib lendamas näha Kanaari saarte linnuriigi parimat esindatust, näiteks Kanaaridele omased raipekotkas ja kaelustrapp, ning rändlinnud, kes kasutavad saare puutumatut rannikut peatuspaiga ja joogikohana.
Imetajatest on saarel eeslid, Majorero kaamlid ja teadlaste poolt eraldi tõuna tunnustatud Majorera kitsed, kes ekslevad vabalt mööda saart ringi ja tänu kellele toodetakse Fuerteventura saarel Majorero juustu - imemaitsev kitsejuust, mis on võitnud kogu maailmas mitmeid auhindu. Vulkaanilised moodustised saare merepõhjas on koduks enam kui 390 liigile kaladele ja mereloomadele.
Veepinnale kerkinud aladel leidub taimestikku, mis tundub siin ebatavalisena, kuna domineerib kõrb ja maastik on kuiv – need liigid moodustavad kuivade kliimatingimustega kohanenud unikaalsete liikide rikkaliku koosluse. Saart ümbritsev meri on tõeline paradiis vaalaliste jaoks - seal leidub üle 22 liigi delfiine, vaalasid ja nokkvaalasid ning erinevaid kilpkonnaliike, millest võib esile tõsta merikilpkonna Caretta caretta.
Fuerteventura esimeste asukate päritolu on alati varjutanud mitmed legendid, kuna nende kohta on säilinud vähe andmeid. Kõige viimaste uurimuste kohaselt olid saare ürgasukad, keda nimetatakse mahodeks, berberi juurtega.
Saare vallutasid ja koloniseerisid normanni kaupmees Juan de Bethencourt ja Gadifer de la Salle 15. sajandi alguses. Nad rajasid esimese asula 1404. aastal saare kõige kaitstumasse piirkonda ja panid sellele asutaja auks nimeks Betancuria. Tänapäeval on see osa Fuerteventurast, mis tol ajal oli Kanaari saarte esimene pealinn, üks kauneimaid ja kõige enam ajalugu omavaid kohti saarel.
Suuri ja kaasaegseid kaubanduskeskuseid tuntud rahvusvaheliste kaubamärkide ja kõige eksklusiivsemate kauplustega leidub üle kogu saare. Nautige ostlemist teistsuguses, unikaalses keskkonnas, mis on avatud päikesele ja merele. Tutvuge ka unikaalse ja erakordse kohaliku käsitööga, mille krooniks on korvipunumine, vääriskivid ja tikandikunst. Atlandi kõige kuulsam aaloe, mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud kitsejuust, mida eksporditakse viiele kontinendile ning muud väikesed imed, mille Euroopa, Aafrika ja Ameerika kultuuride segu on sajandite jooksul kokku põiminud.
Puhkusekogemus Fuerteventuras hõlmab tingimata ka saare kokakunsti, mida väljendavad kõige paremini saarel leiduvad restoranid, mis on parimad kogu Kanaaridel. Igal koosviibimisel pakutakse populaarset talle- ja kitseliha, mitmel moel valmistatud kala, kohalikust gofio-jahusegust toite ning kartuleid, mis on küpsetatud või Kanaaride moodi.

Üldinfo
Pindala – 7500 km2
Rahvaarv – 2.118 mln. (2012)
Pealinn – Madrid (Hispaania ), Tenerife pealinn – Santa Cruz
Rahaühik – EURO
Keel – Hispaania (katalaani, galeegi, baski)
Usk - katoliiklased

Mida ütleb ajalugu?
Kanaari saarte praegune nimi tuleb ladina sõnast canis (koer). Saartele anti selline nimi seetõttu, et Kanaaridel elas palju metsikuid koeri.
Iidsed kreeka ja rooma meremehed olid esimesed, kes saared avastasid.
Aastatel 1402-1405 okupeeris prantsuse maadeuuria Jean de Bethencourt kolm saart – Lanzarote, Fuerteventura ja El Hierro. Ta proovis ka La Gomera enda valdusesse haarata, ent kohalikud elanikud suutsid sellele vastu panna pea sada aastat.
1495 vallutasid hispaanlased saared ning liitsid need Kastiilia kuningriigiga.
Saari on rünnatud mitmeid kordi. Üks ägedamaid oli 1599 aastal, kui 74 hollandi laevastikku kuuluvat laeva proovisid saari anastada. Sõjamehi oli rohkem kui saarte elanikke. Hoolimata sellest, et põletati maha mitu kohalikku küla, rünnakud ei õnnestunud.
Kanaari saared on viimane peatuskoht laevadele, mis suunduvad pikale retkele üle Atlandi ookeani.
Siin on käinud palju kuulsaid rändureid – 1519 aastal Magellan, 1779 James Cook ja aastal 1832 Charles Darwin.
1983 anti Kanaari saartele autonoomia.
      
Rahvusköök
Gofio – kamajahu meenutav jahvatatud ja röstitud maisi, odra ja nisu segu
Sancochoto – kalahautis kartulitega.
Potaje de berros – vähkidest, maisist, searibist, kartulitest ja ubadest valmistatud supp.
Ropa vieja – valik köögivilju lihaga.
Puchero – aurutatud chorizo vorst ubade, herneste ja kartulitega, mis maitsestatakse safraniga.
Conejo al samorejo –jäneseliha tomatitega.
Malvasia – aromaatne, magus ja kange vein Lanzarote saarelt.
Rom miel – meerumm.
      
Majutus
Hotellide kategooriaid tähistatakse tärnidega. Hotelli kategooria sõltub siin hoone asukohast, pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, teeninduse tasemest, tubade suurusest ja sisustusest. Kanaari saarte hotellidel ei ole oma randu. Sissepääs suplusrandadele on tasuta, ent lamamistoolide ja päikesevarjude eest tuleb täiendavalt tasuda. Randa või basseini äärde minnes tuleb kaasa võtta oma rannarätik. Hotelli rättide toast välja viimine on keelatud. Mõningates hotellides saab rannarätiku tagatise eest, mõningates saab selle laenutada.
Broneerides hotelli Tenerifel, võib juhtuda, et tuleb maksta eri lisateenuste eest deposiiti (rahvusvahelised kõned, baari kasutamine, seifi kasutamine jne). Deposiidi eest võib tasuda sularas eurodes või krediitkaardiga.
      
Hea teada
Tööajad.Valuutavahetused – 9:00 - 14:00; laupäevit 9:00 - 12:00; pühapäeviti suletud.. Pangad – Esmaspäevast laupäevani 8:30-14:00. Kauplused: 9:00-13:00 ja 16:30-20:00.
Jootrahad. Teenindavale personalile hotellis on soovitatav jätta jootraha. Baarides ja restoranides on kombeks jätta teenindajatele jootraha (10% arvest).
Transport.Saarte vahel saab ringi liikuda lennuki või praamiga. Sõiduteed on heas korras, ent mägedes väga kitsad,. Seetõttu tuleb just mägedes väga ettevaatlikult ja tähelepanelikult sõita.
Piirangud.Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbeks, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
Kingitused Kanaari Saartelt.Meerumm Ron Miel, Malvasia vein, mojo kastmed, palmimesi.