Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks.

Samaria mäekuru
Samaria mäekuru on Euroopa pikimaid ning väidetavalt ka üks kauneimaid. Aktiivse puhkuse harrastajatele suurepäraselt sobiv rännak mäekurus algab Omalosest. Kuigi jalgsimatk kestab umbes viis tundi, ei tundu see sugugi väsitav. Matka pikkus on u 16 km ning rada algab 3 km laskumisega. Seejärel on maastik vahelduvate tõusude ja langustega. Rada on hästi tähistatud, kuid liikumist raskendavad kiviklibused rajad. Hea õnne korral on võimalik silmata Kreeta ‘rahvuslikku uhkust' - Kri Kri kitse. Kurus on mägiallikad ja puhkekohad, kus täiendada veevarusid. Ümberringi on imeilus loodus, kõrguvad kaljuseinad, metsloomad. Matka lõpp-punkt on Agia Roumeli küla lõunarannikul, kus saab pärast väsitavat matka supelda. See rännak ei ole just väga kergete killast, kuid saadud looduselamus on seda väärt.

Knossos
Knossose paleest, mis oli Euroopa kultuuri hälliks peetava Minose tsivilisatsiooni au ja uhkus, on veel üht-teist järel. Palee laskis ehitada kuningas Minos, kes müüdi järgi sulges hiiglaslikku loss-labürinti oma koletu poja Minotaurose. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Knossoses on säilinud palju hindamatu väärtusega freskosid, mille vanus ületab 4000 aastat. Palee on välja kaevatud ning osaliselt rekonstrueeritud 20. saj alguses sir Arthur Evansi poolt. Pärast ekskursiooni palee varemetel saab külastada Iraklioni Arheoloogiamuuseumi rikkalikku väljapanekut, mis on Ateena Arheoloogimuuseumi järel tähtsuselt järgmine Kreekas. Muuseumis näete 4000 aasta vanuseid vaase, ehteid, iidset portselani, minoslaste luustikke jpm huvitavat.

Festose palee
See oli tähtsuselt teine Minose perioodi loss Kreetal peale Knossost. Festos oli Minose tsivilisatsiooni oluline kaubandus- ja usukeskus. Iraklioni Arheoloogiamuuseumis on palee kõige tähtsam leid, nn. Festose ketas, millele usutakse olevat kirjutatud religioosne koraal ning see on nüüdisaegse kalendri algkuju. Palee varemed asuvad 60 km Iraklionist edelas.

Sitia
Saare idaosas, vanas Sitia linnakeses on säilinud Bütsantsi kindluse varemed, vanad kindlused ja sadamasillad. See on üks Kreeta ilusamaid linnu. Sitia piirkonnas on üle 300 koopa ning nii mõneski neist on tänapäevani säilinud jäljed aastatuhandete tagusest inimtegevusest. Sitia piirkonna tuntuim koobas on Pelekiton, mis asub Pelekitas, Zakrosi lähedal. Koopa sügavuseks on mõõdetud 310 meetrit.

Iraklion
Iraklion on saare pealinn ja ühtlasi suurim linn Kreetal. Iraklion on saare olulisim kultuurikeskus ning tema ehteks on kindlasti Arheoloogiamuuseum, kus eksponeeritakse 2800-1150 a. eKr pärit Minose tsivilisatsiooni unikaalseid mälestusmärke.

Lassithi platoo 10 000 tuuleveskit
Mägede vahel lookleval teel avaneb suurepärane vaade Lassithi platoole, kus asub üle saja tuuleveski. Legendi kohaselt sündis siinkandis Kreeka jumalate valitseja Zeus. Jalgsi minnes või eeslil ratsutades on võimalik jõuda kõrgel mägedes asuva Dikti koopani. Koopas saab näha maa-alust jõge, stalaktiite ja stalagmiite. Seejärel võib minna Agios Georgiose tarbekunstimuuseumisse.

Spinalonga saar
Lühikese paadisõidu kaugusel Agios Nikolaosest asub väike Spinalonga saar. Saarele ehitatud Veneetsia kindlust kasutati 20. sajandil pidalitõbiste kolooniana. Laevad väljuvad Agios Nikolaosest ja Eloundast.

Matala Koopad
Matala on Kreeta iidseim küla, mis asub 66 km Iraklionist lõunas. Kunagisest kalurikülast on saanud populaarne kuurort, kus on väga omanäoline rand. Merepiirilt kõrguvatesse kaljuseintesse on uuristatud mitmekümneid koopaid, mida vanad roomlased kasutasid 1. ja 2. sajandil hauakambritena.

Ideon Androni koobas
Legendi kohaselt on Ideoni koobas Zeusi sünnikoht (sama väidetakse ka Lassithi platool asuva Dikti koopa kohta), kus Rhea kaitses teda oma isa Kronose eest. Koobas asub Iraklionist 55 km kaugusel.

Vai rand
Kookospalmid, valge liivarand ja kristalselt läbipaistev vesi - see on Vai. Rand asub Sitiast 25 km kaugusel ida suunas ning see on kuulus oma palmimetsa poolest. See on ainuke rand Euroopas, kus kasvab üle 5000 palmi.