Ehe Balkani linn kaljude embuses

Balkani poolsaarel on mitmeid rikkaliku kultuuripärandi, puutumata looduse ning soodsa hinnatasemega riike, mida Euroopa turistid alles avastavad.  Aurinko pakub 2018. a suvehooajal võimalust reisida otse Balkani poolsaare südamesse - Makedooniasse. See on üks Euroopa väiksemaid riike, mida samal ajal asustab üks Euroopa vanimaid rahvaid. Makedoonlased on kujunenud traaklaste, illüürlaste ja muistsete makedoonlaste segunemisel slaavi hõimudega.

Aurinko kuurordiks on üks Euroopa vanimaid linnu - kõrgetest kaljudest ümbritsetud maaliline Ohrid samanimelise järve kaldal. Unesco maailmapärandi hulka on arvatud nii miljoneid aastaid tagasi tekkinud järv kui Ohridi vanalinn. Kultuurisõber leiab siit põnevaid ajaloolisi hooneid, ostuhuviline kaubandustänavaid ning romantik idüllilisi järveäärseid tänavakohvikuid. Päikese käes peesitades on end mõnus vahepeal selge ja puhta veega järves värskendada.

Ümbruskonna kauni loodusega saab tutvuda paadiga mööda Ohridi järve sõites või Galicica looduspargi rohelistel nõlvadel õndsas vaikuses matkates. Õhtuti täitub Ohridi vana ja uut linnaosa ühendav jalakäijate tänav kohalike ja puhkajatega. Restoranides ja kohvikutes nauditakse heatasemelisi Makedoonia veine ning maitsvaid roogi. Pidu käib baarides varajaste hommikutundideni.

Sihtkoha eelised

+Ehe Balkani linn
+Unesco maailmapärandisse arvatud romantiline vanalinn
+Soodne hinnatase
+Puhas ja selge järvevesi

Makedoonia ja Ohrid´i sihtkoha info

Lühidalt ajaloost
7000-5000 e.Kr esimesed jäljed asustusest
7 saj. e.Kr andmed esimese Makedoonia kuningriigi kohta nimega Perdika
359-336 e.Kr kuningas Filipp II valitsusaeg
336-323 e.Kr tema poja Aleksandri valitsusaeg
146 a e.Kr saab Makedooniast Rooma provints
6 saj e.Kr Makedooniat hakkavad asusutama esimesed slaavi hõimud
9. saj e.Kr vennad Kirillius ja Methodius loovad kirillitsa
976-1014 e.Kr saab Samuili kuningriigist üks Balkani poolsaare võimasamaid riike
14 sajandi lõpp - Makedoonia langeb osmanite võimu alla
02.08.1903 Ilindeni ülestõus
1912-13 Balkani sõjad lõhestavad Makedoonia
11.10.1941 makedoonlaste ülestõus fašismi vastu
1945 esimese Makedoonia valitsuse moodustamine
1991 referendumi tulemusena saab Makedoonia iseseisvaks riigiks

Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Põhjuseks on Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kardab, et kui Makedooniat tunnustataks Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone, sest Põhja-Kreekas on samanimeline provints. Kohe kui Makedoonia iseseisvus, hakkas Kreeka riik sellega tegelema, et riiki Makedoonia nime all ÜRO-sse vastu ei võetaks. 1993. A saigi Makedoonia ÜRO liikmeks nimega endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Kuigi Kreeka selle vastu jätkuvalt sõdib, on alates 2004. a Makedoonia Vabariiki tunnistanud USA ja 130 teist maailma riiki. Üks Makedoonia suurimaid probleeme on nende suurim vähemusrahvus-albaanlased, kes endale suuremaid õigusi nõuavad. Makedoonia on juba alates 2005. A Euroopa Liidu kanidaatriik, kuid neil on esitatud nõudmiste täitmisega siiani probleeme. Näiteks nimevaidlus Kreekaga, suhted Bulgaariaga, majanduse areng jms. 2008. a NATO kohtumisel Bukarestis otsustati, et niipea kui Makedoonia nimetüli Kreekaga lahendab, saab ta NATO liikmesriigiks.

Elekter
220 V. Pistikupesad on samasugused nagu Eestis.

Raha ja pangakaardid
Makedoonia dinaar on u 0,016 eurot ehk 1 € on u 61 MKD (oktoober 2017). Visa-, Visa Electron-, MasterCard- ja Maestro pangakaartidega saab Ohridis ja teistes suuremates linnades automaadist sularaha välja võtta. Visa ja MasterCard on kasutusel paljudes kauplustes ja restoranides.

Loodus
Makedoonia on valdavalt mägine maa. Kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Šari mägede kõrgeim tipp on Titov Vrv (2748 m) ning idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).
Makedoonia mägedes saab ka suusatada.

Suurimad suusakuurordid on:
• Mavrovo alpi- ja murmaasuusatamine, paikneb kõrgusel 1255 - 1860 m üle merepinna. Siin on 6 km ulatuses suusaradu, 3 tõstukit ning 11 suusalifti, mis suudavad teenindada u 6000 inimest tunnis
• Popva Shapka alpirada, kõrgus merepinnast 1600-2531 m. Siin on 20 km ulatuses suusaradu, 14 suusalifti, 2 tõstukit, mis suudavad teenindada 13 770 inimest tunnis.

Makedoonias on kokku kolm suuremat järve- edalas Ohrid ja Prespa ning kagus Drojan. Ohridi järv on Makedoonia kolmest tektoonilisest järvest suurim - umbes 30 km pikk ning sügavaim koht on 289 m. Järv paikneb 695 m kõrgusel üle merepinna ning hõlmab enda alla 358 m2 suuruse maa-ala. Prespa järv laiub 274 km2 suurusel alla, asub 853 m kõrgusel üle merepinna ning on 54 m sügav. Järve kallastel on Oteshevo ja Pretori turismikeskused.Drojan paikneb 43 km2 suurusel maa-alal, 148 m kõrgusel üle merepinna ning on vaid 10 m sügav. Selle järve veel usutakse olevat tervendavad omadused. Lisaks nendele kolmele veel hulk väiksemaid järvi.

Makedoonias on u 1100 allikat ning üle 60 termaalveega allika. On ka mitmeid jõgesid nagu Egeuse merre voolav Vardar, Aadria merre suubuv Drim jpt.

Makedoonia asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Nõrgemaid maavärinad esineb sageli, kuid suuremad tõuked on siiski haruldased (viimasem suurem maavärin oli 1963. aastal).

Elanike arv ja vahemaad
Umbes 2 100 000 elanikku
Ohrid u 42 000 elanikku
Ohrid-Struga 14 km
Ohrid-Skopje 252 km

Ajavahe: Kell on tund aega Eesti ajast taga.
Keel:Riigikeel on makedoonia keel. Riigis on ka Albaania ja Türgi kogukond.
Pindala: 25 713 km²

Pealinn: Skopje, u 506 926 elanikku
Makedoonia pealinn Skopje on vaatamisväärsus omaette. Nimelt on riigivalitsus investeerinud enneolematud summad toretsevatesse pronks-skulptuuridesse ja teistesse monumentidesse, purskkaevudesse ja muuseumitesse. Lõpptulemusena on Skopje antiikse Makedoonia kangelaste kujudega ülekülvatud modernne linn, mille sekka on puistatud ka sovjetiaegseid hooneid ja mälestusmärke.

10 suurimat linna on Skopje, Bitola, Kumanovo, Prilep, Tetovo, Veles, Shtip, Ohrid, Gostivar, Strumica

Religioon: 66 % õigeusklikud, 33 % moslemid, 1 % muud religioonid.

Riigikord: vabariik

Valuuta: Makedoonia dinaar (MKD)

Rahvad ja keeled
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.

Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel, mida kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel. Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast. Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja serbohorvaadi keel. Viimasega tipnes keelekontakt Jugoslaavia riigi ajal, kui serbohorvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
Rumeenia, uuskreeka ja albaania keel, mis kõik kuuluvad indoeuroopa keelkonna eri rühmadesse.

Tavad ja kombed
Makedoonlased on sõbralikud ja külalislahked. Enamik noortest räägib inglise keelt, vanemast põlvkonnast vaid väike osa.  Sõprade ja tuttavatega kohtudes ja hüvasti jättes vanemad meesterahvad suruvad kätt ning naised suudlevad üksteist põsele. Piirkondades, kus elavad peamiselt moslemid, kohtudest üksteist üldiselt ei puudutata.

Aega ja selle kulgu suhtutakse lõunamaisel viisil. Odma ehk kohe tähandab u 20 minuti pärast. Tuttavatega kokkulepitud ajast pool tundi või tund aega hiljem saabuda on siin normaalne. Ka ärikohtumisetele võib 15 minutit hilineda. Samas kehtestatud reegeid ja eeskirju, näiteks liikluseeskirju võetakse tõsiselt. 

Mõnusale söögikorrale kulutatakse vähemalt paar tundi. Nauditakse nii toitu kui suhtlemist.

Nii mehed kui naised suitsetavad päris palju. Ka lennujaamas ja büroodes hõljub tubakalõhn. Tubakakasvatus on üks riigi olulisematest tööstusharudest.

Religioon on oluline osa kohalikust kultuurist. Kirikuid ja kloostreid on palju ning neis käiakse lähedaste hea käekäigu eest palvetamas. Kirikuid ja kloostreid külastatades peavad naistel õlad ja põlved kaetud olema. Mõnedes sakraalhoonetes on piirangud ka pildistamise osas.

2.8. on Ilinden ehk vabariigi päev. See on rahvuspüha, millega tähistatakse 1903.a toimunud Osmani impeeriumi vastast ülestõusu. Selle püha aegu on paljudel kombeks ka rahvariietes väljas käia. Suurimad pidustused toimuvad tavaliselt Juhlan Krushevo linnas.

​

Hea teada
Apteek ja arstiabi
Keskuses on mitmeid apteeke, mis on avatud 09:00-18:00, osa neist kuni 20:00. Valveapteeke ei ole.
Kui vajate arstiabi, võtke palun ühendust hotelli retseptsiooni või Aurinko reisiesindajaga. Arstiabi eest tasutakse kohapeal sularahas. Tervisekindlustuse olemasolul saab Eestisse naastes arstiabile, ravimitele ning arsti juurde sõitmiseks kasutatud transpordile kulutatud raha tšekkide alusel tagasi.

Joogivesi:Kraanivesi on joogikõlbulik, kuid tundliku seedetrakti korral soovitame juua pudelivett.

Liikumisraskustega reisijad
Liikumisraskustega reisijate peale üldiselt mõeldud pole. Kõnniteed on kitsad ja äärekivid kõrged.

Reisidokumendid ja riiki sisenemine

Eesti kodanikud saavad Makedooniasse reisida viisavabalt. Kehtiva ID-kaardiga võib Makedoonias viibida 15 päeva, passiga riiki sisenedes kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Eesti halli välismaalase passi ja Eesti elamisloaga kodanikud saavad Makedoonias viisavabalt viibida 7 päeva. Reisidokumendina on nõutav pass, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast reisi.

Eesti halli välismaalase passi ja Eesti elamisloaga kodanikud saavad Makedoonias viisavabalt viibida 7 päeva. Reisidokumendina on nõutav pass, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast reisi.
Seega kahjuks Aurinko reisidel halli passiga kodanikud ilma viisata osaleda ei saa.

Reisiesindaja sihtkohas
Meie esindajaga kohtute lennujaamas. Saabumisjärgselt viib esindaja kindlaksmääratud kellaajal hotellides läbi infotunnid, kus saate lähemat teavet nii sihtkoha kui ka ekskursioonide kohta. Infotunni kellaaja teatab esindaja teile transfeeril. Esindajaga saate ühendust ka telefoni teel. Reisiesindaja mobiiltelefoni numbri avaldame vahetult enne reiside algust.

Transport
Ohridi keskuses on mugav jalgsi ringi liikuda.
Liinibussid sõidavad Ohridi keskusest lõunasse, Sveti Naumi suunas 15–30 minutilise intervalliga. Bussipilet näiteks hotellist Granit keskusesse maksab u 50 eurosenti.
Taksosõit on samuti soodne. Kilomeetri hind on 50 eurosenti/km. Taksosõit hotellist Granit Ohridi keskusesse maksab u 3 eurot. Ohridis sõidavad ringi ka piraattaksod. Taksosse istudes vaadake, et taksojuht taksomeetri sisse lülitaks.
Ohridi järvel sõidavad veetaksod. Taksosõit Kaneo rannalt keskusesse maksab u 5 eurot. Veetaksoga saab ka kaugematesse randadesse sõita. Leppige hinnas enne sõitu kokku. 

Liiklus ja teeolud
Suuremad sõiduteed on üsna heas korras. Kuivõrd Makedoonia on suhteliselt väike riik, siis ei ole vahemaad eriti pikad ega linnad liiga suured. Makedooniat läbib kiirtee E-75. Kiirteed on tasulised ning tollipunkte päris palju. Väiksemad teed nii heas korras ei ole. Enamik neist on kitsad, ebatasased ja valgustamata. Liikluseeskirjade rikkumise korral teeb politsei trahvi kohapeal. Kui soovite rendiautoga riigipiiri ületada, siis kontrollige autorendifirmalt, et teil on olemas kõik vajalikud kindlustused. Albaaniasse rendiautoga sõita ei ole lubatud.

Lennujaamatransfeerid
Lennujaam: Sveti Apostol Pavle 
Transfeeri pikkus: Ohridi keskuse hotellidesse u 10 km, Sveti Stefani hotelliraajooni 12–15 km, Izgrev Aquapark & Spa 20 km. 
Pisikese lennujaama ootesaalis on kohvik, pank ja postkontor. Rahvusvahelises tsoonis on tax free kauplus.