Ohridi vaatamisväärsused
Makedoonias on ühtekokku 4293 arheoloogilist vaatamisväärsust. Siin on 992 kirikut ja kloostrit, 50 000 m2 ulatuses freskosid, 23 000 ikooni. Ohridis oli 19.sajandil ühtekokku 365 kirikut, üks kirik iga kalendripäeva jaoks.

Varakristlik looma- ja taimemosaiikidega  kaunistatud basiilika ehitati 5.sajandil, mil Lychnidos (tänapäeva Ohrid) oli oluliseks usukeskuseks.
U 2000 a vanune antiikteater on Ohridi suvefestivali pealava. 
Tsaar Samuil (976–1014) ehitas mäetipule linna kaitseks 3 km pikkuse ja 16 m kõrguse kindluse. Tänapäeva kindluse tornidest on 18 ja väravatest 4 originaalid. Siit avaneb kaunis vaade üle kogu linna.
11.sajandi varakristliku basiilika varemetele ehitatud Sveti Sofija kirik rajati Ohridi peapiiskopi pühamuks.  Bütsantsiajal tegutses siin mošee. Kirik on tuntud oma kaunite freskode poolest ning Ohridi suvefestivai aegu toimvad siin klassikalise muusika kontserdid.
Sveti Klimenti ja Panteleimoni kiriku seest leiame 10.sajandil ehitatud Sveti Kliment Ohridski kirku jäänused.
13.sajandi lõpus ehitatud järveäärne Sveti Jovan Kaneo kirik on tuntud ilusate freskode poolest.
Sveti Naumi klooster asub Ohridist 26 km kaugusel, Albaania piiri lähedal. Kloostrikiriku hinnaline ikonostaas valmis 1711.aastal. Kloostri kõrval voolab kaunis allikas.
Bogorodica Perivleptosi kirik pärineb aastast 1295 ning paikneb vanalinna ülemise värava lähistel. Freskodega kaunistatud kirikut tuntakse ka Sveti Klimenti nime all. Kiriku juures on ikoonigalerii, kus võib imetleda kolmekümmet keskaegset kohalike kunstnike poolt maalitud ikooni.
Sveta Bogorodica Kamensko kirik vanalinna servas on tuntud värvikireva ikonostaasi poolest.
Slavko Upevce on kohalik kunstnik, kelle galerii asub Bulevar Makedonski Prosvetiteli tänaval. Ta kujutab oma maalidel Ohridit ja selle ümbruskonda.
Puunikerdusateljee vanalinnas, Barokis esitleb puust nikerdatud ikoone, ikonostaase ja mööblit.
Rahvusmuuseum asub Robevi majas, mis on heaks näiteks 19.sajandi Ohridi arhitektuuristiilist. Muuseumis esitletakse Ohridi ja selle ümbruse arheoloogilisi leide eelajaloolisest ja keskajast. Imetleda saab ka suurt ikooni- ja mündikollektsiooni.
Cinari väljak on kohalike hulgas populaarseks kohtumispaigaks ning on nime saanud saanut seal kasvava üle 800 aasta vanuse plaatanipuu järgi, mille ümbermõõt on peaaegu 20 cm.
Bay of the Bones vaiadel muuseumküla paikneb järvel ning on rekonstruktsioon 1200-700 a e.Kr aegsest külast. Naabrusest leiame ka Rooma kindluse varemed.
Galicica looduspargist avaneb kaunis vaade allolevale Ohridi järvele.
Pildistamine on kirikutes üldiselt keelatud ning sissepääsutasu on u 1,5-2 eur.

Ohridi järv
Ohridi järv on Makedoonia kolmest tektoonilisest järvest suurim - pikkus u 30 km, sügavaim koht 289 m. Järv paikneb 695 m kõrgusel üle merepinna ning hõlmab 358 m2 suuruse maa-ala. Üks Euroopa sügavamaid ja vanimaid järvi on oma hämmastavalt selge ja puhta veega järv siia külalisi meelitanud juba eelajaloolisest perioodist.
Vesi voolab järve kolmest jõest. Enamik veest aga pärineb aga Prespa järvest, mis paikneb teisel pool Galicica mäge. Kõrgel mägedes asuvast Prespast voolab vesi läbi allikate alla Ohridi järve. Kaks suurimat allikat on Ostrovo ja Biljana Püha Naumi kloostri ja Ohridi linna lähistel. Ohridi ja Prespa järved kuuluvad Dessaret'i vesikonda, mis tekkis geotektoonilise liikumise käigus u 5 miljonit aastat tagasi. Kogu maailmas on veel vaid mõned samal moel tekkinud järved, kuulsaimad neist Baikal ja Tanganyika. Enamike teiste järvede eluiga on lühem - vähem kui 100 000 aasta jooksul täitub järv settega. Usutakse, et Ohridi järve pika eluea saladuseks on sügavus ning toitvad allikad, kust tuleb vähe setet.
Ohridi järv kujutab endast unikaalset ökosüsteemi - siin on üle 200 endeemse taime- ja loomaliigi. Unikaalse floora ja faunaga järv kuulub Euroopa suurimate bioloogiliste reservide hulka, mille juured ulatuvad 2-4 miljoni aasta tagusesse aega. Kuulsaimate liikide hulka kuuluvad kaks Ohridi järve forelliiki: letnica ja belvica. Samuti elutseb siin kahte liiki angerjaid ning viidikas, kelle soomustest tehakse tundud Ohridi pärleid.
Ohridi järvel on mägine piir Ida-Albaaniaga. Järve kaldal on 3 linna: Makedoonia linnad Ohrid ja Struga ning Albaania linn Podradec. 1979. a arvati juba jääajast pärinev Ohridi järv UNESCO maailmapärandi hulka.

Ohrid Summer Festival
Ohridi kõige mastaapsemaks ja olulisemaks sündmuseks on iga-aastane Ohrid Summer Festival, mida traditsiooniliselt peetakse 12. juulist - 20. augustini. Muusikafestivali korraldatakse juba üle poole sajandi, mis on tõestus sellest, et tegu on millegi väga väärika ja aegumatuga. Inspiratsiooni on saadud Ohridist endast - spirituaalsest Makedoonia pealinnast. Linnast, mida iseloomustab maagiline järv, iidne kultuuritaust, esimene slaavi ülikool Euroopas - see on linn, mis esindab kogu Makedoonia vaimset palet ja kultuurilugu. 1961. a  kesksuvel sai alguse Ohridi suvefestival, mida peetakse 11. sajandist pärit Püha Sophia katedraalis. Siin saavad kokku muusika, teater ja väga erinevad artistid, nii ooperilavadelt kui balletiteatrist. Nii artistide kui vaatajate jaoks pakub südasuvine Ohrid Summer Festival alati midagi uut ja unikaalset. Festivali on väisanud mh Müncheni kammerorkester, kinoorkester Virtuosi di Roma, kammerorkester Georges Enescu, Leedu kammerorkester, Austria raadio sümfooniaorkester, Madrigaali koorid Bukarestist jpt.
Algselt pakkusid kultuurilist naudingut vaid muusikud, kuid peagi liitusid esinejatega ka kohalikud teatritrupid ja seejärel juba ka rahvusvahelised teatrid Venemaalt, Türgist, Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Itaaliast, Kreekast jt riikidest. Mängitakse maailmaklassikat, nagu näiteks Shakespeare, Tšehhovi, Moliere, Gogoli, Brecht või iidse Kreeka Sophocles, Euripides, Aristophanes.

1994. a võeti Ohrid Summer Festival vastu Genfis asuva Euroopa Festivalide Liidu liimeks. See oli äärmiselt suur tunnustus kogu Makedooniale. Liidu liikmeks saamine andis uusi võimalusi festivali arenguks nii programmiliselt kui ka ruumiliselt ja kindlustas head koostöövõimalused teiste suuremate Euroopa festivalidega. 2001. a täituski korraldajate teine suur unistus - festival sai juurde vabaõhu lava, milleks oli imeline antiikne amfiteater, kuhu mahub kultuuri nautima juba 3000 pealtvaatajat.

Sisseostud
Ohridi keskuse jalakäijate tänav Sveti Kliment Ohridski on ääristatud mitmete hiliste õhtutundideni avatud rõiva-, kinga- ja ehtekauplustega. Keskuses leidub kauplusi veel ka Bulevar Makedonski Prosvetiteli, Goce Delcevi ja Bulevar Turisticka tänavatel.
Supermarket Tinex asub keskuses Bulevar Makedonski Prosvetiteli tänaval, keskväljaku lähistel. Maksi-D jääb Bulevar Turisticka ja Jane Sandanski tänavate ristumiskohale.
Turuväljak paikneb Bulevar Turisticka ja Goce Delcevi vahelises piirkonnas. Turul müüakse juur- ja puuvilju ning kodutarbekaupu. Hinnad on väga soodsad. Makedooniast tuuakse kaasa rõivaid, kingi, käsitööd, mett, Ohridi pärleid, kohalikku veini jm alkoholi.

Restoranid ja baarid
Ohridis on nii Makedoonia kui rahvusvahelist kööki pakkuvaid restorane. Väljas söömine on soodne. Kohalikeks spetsialiteetideks on forellist ja angerjast valmistatud road, kuid kalapüük looduskaitsealusest Ohridi järvest on limiteeritud. Proovida tasub ka Makedoonia veine.

Restoranid
Antiko, Car Samoul 30. Traditsiooniline Makedoonia köök.
Big Blue, Petar Gaulev 38. Pitsakohvik.
Cosa Nostra, Kosta Abrashev 50. Pitsarestoran.
Dalga, Kosta Abrashev 3. Kala ja liharoad, kaunis vaade järevele.
Kaj Cico, Bulevar Makedonski Prosvetiteli. Kohalike seas populaarne, soodsa hinnatasemega grillrestoran, mis paikneb politseijaoskonna vastas.
Riben, Kosta Abrashev. Kalarestoran keskväljaku lähedal, järve kaldal.
Sveta Sofija, Car Samoul 88. Makedoonia ja rahvusvahelised road.
Zito Luks, pagaritöökoda-kohvik, kust saab muuhulgas osta ka maitsvaid burgereid.

 

Ohridis on vilgas ööelu. Õhtuid veedetakse jalakäijate tänava ja rannapiirkonna kohvikutes. Mõnedes neist on ka elav muusika. Õhtu edenedes siirdutakse diskoteekidesse ja ööklubidesse. Osa neist on avatud varajaste hommikutundideni. Juulis-augustis toimuvate Ohrid Summer- ja Balkani festivalide aegu on linnas palju kontserte ja teatrietendusi. Lisainfo www.ohridsummer.com.mk

 

Õhtuveetmiskohad

Cuba Libre, popluaarne koht rannas, kus sageli mängib elav muusika.Kadmo, vanalinnas järve kaldal. Päevasel ajal populaarne kohvik, õhtuti noorte kogunemiskoht. Siin esinevad sageli trendikad Makedoonia muusikud.

Söök ja jook
Makedoonia toidud on maitsvad ja mitmekeseised. Kohalikus köögis on enim Türgi ja Kreeka mõjutusi, lisaks ka erinevatest Vahemere ja Balkaniriikidest.  Laialtlevinud türgipärased road on hakklihakebab kjebapchinja ning populaarsed burek-pirukad, mille täidises kasutatakse pehmet sirenje juustu, spinatit, sinki või hakkliha. Teine armastatud pirukas on spiraalikujuline maznik, mis on enamasti pehme sirenje juustu täidisega. Levinud vahepalaks on spinatipirukas zelnik. Pirukate kõrvale armastatakse juua maitsestamata joogijogurtit kiselo mleko't. Lisaks sirenjele on polulaarne kohalik juust ka lambapiimast valmistatud kollane kashkaval.

Maitsev shopska salat valmistatakse tomatist, kurgist, paprikast ja sibulast ning riivitakse peale korralik kiht sirenje juustu. Ajvar on röstitud paprikast, piprast, tomatist, baklažaanist ja küülaugust valmistatud pasta. Pindzur on ajvari sarnane, kuid valmistatud peamiselt tomatist. Nii ajvarit kui pindzurit süüakse eelkõige värske saia ja sirenje juustuga. Taratur on värskest kurgist, küüslaugust ja jogurtist valmistatud kreeka tzatziki sarnane eelroog.  Saia süüakse iga toidukorra juurde. Crème fraîche sarnast kajmak'i juustu serveeritakse enamasti kohaliku pitsa pastrmajlija'ga. Ovaalse kujuga Türgi pide sarnane pitsa vamistatakse tihti sea- või lambalihaga.

Pearoaks süüakse enamasti liha - sea- veise, lamba- või kanaliha. Traditsioonilistest liharoogadest tuntuimad on sealihast valmistatud lihapallid, loomalihahautis ning seentega selsko meso. Igapäevaste liharoogade hulka kuuluvad ka kanalihast pajaroog gjuvech ning hakklihapihv pleskavica. Ubadest pajaroog tavche gravche on traditsiooniline Makedoonia taimetoit. Turli tava pajaroog sisaldab liha, tomatit, paprikat, baklažaani, sibulat, ube. Kalast süüakse palju forelli. Traditsiooniline roog on ka valges veinis hautatud Ohridi järve angerjas. Kalaroad on hinnalt oluliselt kallimad kui liharoad. Kala serveeritakse enamasti küpsetatult ning serveeritakse vaid sidruniviiluga. Kuivõrd Ohridi järv on looduskaitse all, siis on siinne kalapüük küllalt limiteeritud ja sellest tingituna ka restoranide kalavalik.

Paprikat valmistatakse mitmel erineval moel. Täidetud paprikad on polneti piperki, küpsetatault prseni piperki. Suussulavad on ka sibulaga (luk) ja peterselliga (magdanost) küpsetatud küpsetatud piprakaunad.

Magustoitudest on polulaarseimad türgipärane baklava ja erineva täidisega pannkoogid ehk palacinki.

Makedoonias toodetakse kvaliteetseid veine. Rahvusvaheliselt tuntuimad on Tikveši piirkonna veinid. Populaarseimad punased veinid on Vranec, T'ga Za Jug, Traminec ja Alexandria, valged veinid Alexandria ja Temjanika. Kanget napsu rakijat valmistatakse ploomidest, viinamarjadest või aprikoosidest. Paljudes majapidamistes valmistatakse koduveini. Rakijat nauditakse eelkõige shopska salatiga. Makedoonia õlledest võiks nimetada Skopsko, Krali Marko, Dab ja Gorsko sorte.

Rannad
Populaarseimad rannad on kiviklibused Cuba Libre ja Kadmo, mis paiknevad Ohridi keskusest pisut väljas. Nendes randades on kohvikud ning mängib muusika. Vesi on puhas ja selge, aga ülemäära soojaks ei lähe. Paljudel Ohridi hotellidel on oma privaatrand. Järvel saab sõita ka pedaalipaadiga.
Vanalinna lähistel, Sveti Jovan Kaneo kiriku juures on kitsas liivarannariba. Rannal on tasulised lamamistoolid ja varjud.
Parimad ja pikimad rannaribad on Ohridi järve lõunaosas paiknevad Ljubanista ja Gradiste. Sveti Naumi poole viiva tee ääres on mitmeid pisikesi rannasoppe.
14 km kaugusel Ohridist, Strugas, on pikk liivarand.